Ajalehel Virulane oli komme jõululaupäeva lehes teha väikese vimkaga tagasivaade Rakvere seltskonnaelule lõppeval aastal.
- See pilt Rakvere linnavolikogust on tehtud küll 1928. aastal, aga palju tegelasi, kellest loos juttu, on siin täitsa olemas. Esireas vasakul on volinik Gustav Palgi, vasakult kolmas on volikogu aseesimees Karl Kruusimägi, järgmine volikogu esimees Ernst Rosenberg. Esirea parempoolseim on volinik Jakob Liiv. Volinik Aleksander Kuljus on teise rea vasakpoolseim. Volinik Konso on tagareas paremalt viies, linnapea Avikson aga tagumise rea paremalt teine. Selle pildi tegemise ajal oli ta veel lihtsalt volikogu liige. Foto: SA Virumaa Muuseumid
90 aastat tagasi olid Rakveres tähtsamad tegelased just need, kellest alljärgnevas leheloos juttu läbi selle, mida neil jõulutaadilt kingituseks oodata on. Ja ilmus see lugu 1932. aasta 24. detsembri Virulases.
„Vaatamata sellele, et nagu tähendatakse, tulevad mustad jõulud vähese pühademeeleolu ja kokkuhoiu tähe all, jõuluiks jäävad nad siiski ja jõuluvana ei jää tulemata ka. Jõuluvana tuleb ja käib omakorda läbi ikka kõik rikkad ja vaesed, kõik head ja pahad, et anda igale temale vääriline kink ja annetus. Nii käib ta läbi Rakveregi.
Mis on aga jõuluvanal kavas kellelegi kinkida? Laseme teda ringi käia ja vaatame, mida ta kellelegi viib.
Seotud lood
95 aastat tagasi, neljapäeval, 22. detsembril 1927, pidas Rakvere linnavolikogu oma aasta viimast istungit, mis läks päris tuliseks. Kõige suurema üllatuse avastasid mõned volinikud aga pärast istungi lõppemist.
Rakvere linn oli 1932. aasta lõpupoole üheks suuremaks piiritusekaubanduse keskuseks ja just Rakveres ja lähiümbruses tabati sel ajal kõige rohkem piiritusevedajaid.
90 aastat tagasi käisid Rakveres ehitustööd Näituse tänaval. Enne seda toda tänavat praegusel kujul tegelikult polnudki. Teetööde käigus tuleb ikka ette üllatusi, nagu selgus ka näiteks mõned aastad tagasi Pikal tänaval.
Huvitaval kombel räägiti Rakvere linna jalgrattateede rajamisest juba 91 aastat tagasi. Praegu käib jutt küll peenema nimega kergliiklusteedest, aga ikka tuntakse mõnes paigas neist puudust.
Eesti riigi julgeolek sõltub igaühe panusest ja ka ettevõtetel on oma osa mängida. Tööandjal on võimalik mitmeti kaasa lüüa, näiteks säilitades reservõppekogunemistel osalejate töötasu, pakkudes reservistidele soodustusi, võimaldades vaba aega või kodust töötamise võimalust, kui elukaaslane on õppekogunemisel.