Eelmise aasta rekordiliste tulemustega lõpetanud toidutööstus Matsimoka alustas tootmishoone juurdeehitust, mis võimaldab ettevõttel siseneda uutesse valdkondadesse ning hakata teostama ekspordiplaane.
- 1982. aastal alguse saanud Eesti pereettevõte Matsimoka toodab ning müüb traditsioonilisel meetodil valmistatud ja ainult Eesti toorainest valmistatud lihatooteid. Pildilet vasakult paremale ettevõtte juhatuse liikmed Jan Inno, Aivar Inno, Sten Inno Foto: Andras Kralla
Tootmise laiendamine oli plaanitud käivitada juba varem ning selleks kaasati ka eelmise aasta kevadel Fundwise’i platvormi kaudu raha. Kuna rahakaasamine ei õnnestunud täies mahus, siis lükkus ka investeeringu tegemine edasi.
Matsimoka omanikud lootsid ühisrahastuskampaaniaga saada pool miljonit eurot, aga et rahakaasamine sattus koroonakriisiga samale ajale, õnnestus saada vaid 282 550 eurot. Investeeringu aitas kännu tagant lahti PRIA, kust õnnestus saada rahastus summas 277 586 eurot.
„Kuna eelmise aasta lõpetasime rekordilise kasumiga, siis oligi tänu ühisrahastusele, PRIAle ja ettevõtte enda vahenditele suurem osa vajalikust investeeringust koos,“ lausus Matsimoka üks omanik ja tegevjuht Jan Inno.
Kokku läheb tootmishoone laiendamine maksma 1,1 miljonit eurot, millest umbes 900 000 oli ettevõttel olemas ning ülejäänu tuli laenata pankadest.
Inno sõnul olid erinevad pangad väga huvitatud nende investeeringu rahastamisest, sest majandustulemused olid mullu head ja ettevõtte laenukoormus madal. Peamiseks probleemiks pankade jaoks oli tagatis. „Et asume Huljal, mitte Tallinnas Kadriorus, siis on meie kinnisvara väärtus panga jaoks madal. Saime selle lahendatud nii, et kui oleme suurema osa juurdeehitusest saanud valmis, siis tõuseb ka tagatise väärtus ja pank maksab lubatud laenu välja,“ rääkis Inno.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.