• 08.10.21, 12:00

Kuidas Grossi poed kasvasid ja autod muutusid uhkemaks

Kõik algas ühest väikesest toidupoest Raja tänaval, kus müüdi värsket sea- ja kanaliha. Täna juhib Oleg Gross kontserni, kus on palgal 1900 töötajat, mille käive küündis mullu 170,5 miljoni euroni ning mis teenis ärikasumit 13,1 miljonit eurot. Kaupluseid on kokku 73. OG Elektra 30. sünnipäevaks pühendatud lugude sari jätkub.
Oleg Gross nõjatumas 2001. aastal uhiuue Mercedes-Benz CL500 kapotile. Taamal nähtav uhke häärber hakkab kohe-kohe valmis saama.
  • Oleg Gross nõjatumas 2001. aastal uhiuue Mercedes-Benz CL500 kapotile. Taamal nähtav uhke häärber hakkab kohe-kohe valmis saama. Foto: Oleg Grossi erakogu
Kuna Gross teenis enne toidukaubandusse sukeldumist algkapitali ka autoäriga, jätkame selleski loos autode liini. Millise autoga sõitis Gross ajal, kui avas oma esimesed kauplused, milline oli esimene uhiuus lääne auto ja millega sõidab ta praegu?
1990ndate alguses oli väikesi poode kõikjal. Isegi väiksemates külades avati korraga kolm-neli toidupoodi. Mis oli OG Elektras esimene asi, mille peale mõeldi, et kui pood teha, siis seda tuleb teha kindlasti nii?
Minul oli alguses üldse ettekujutus hoopis teistsugune. Pisike Raja pood läks täiega käima, teise poe tegin Killustikku, kus algne mõte oli teha töökoht Georgi emale. Oli mõte, et sinna võiks tulla veel saia küpsetamine – panen sellise kella sinna poe ukse külge, et kui tahad saia, siis tuled ja helistad kella. Selline ettekujutus tekkis ilmselt mu vanemate eestiaegsetest juttudest - kuidas siis väikesed poed ja pagariärid töötasid.
Tegingi sellise kodukvartali poe, mille tagahoovis olid peenrad, kus saaks pirukatele porgandit kasvatada. Aga kui kaks esimest poodi läksid hooga käima, sai kohe selgeks, et maja taha rajatud peenardest ei tule midagi välja. Muld tuli sealt ruttu kopaga kokku korjata ja peenarde asemele ladu ehitada.
Mul oli algusest peale põhimõte teistest odavamalt müüa. Ja meil läks pood kohe niimoodi käima, et järjekord ulatus uksest välja. Minu eelis teiste kaupmeeste eest – olin autoäriga sellest aru saanud – oli see, et hinda ei tee mitte müüja, vaid ostja. Ostja ütleb, kas ta ostab selle asja ära või ei osta.
Mitmed kaubandusjuhid, kes kõik hakkasid äri ajama, ei saanud sellest aru. Nad tegid lihtsaid matemaatilisi tehteid, et ostan selle hinnaga, müün selle hinnaga ja siis mul on selline kasum. Oli ainult üks viga – ta ei saanud oma kaupa müüdud.
Mina vaatasin kohe, et hind peab olema kõigist odavam. Ja kui mul lõppes kaup ära, siis ma läksin ostsin kasvõi konkurendi poest kallimalt ja panin selle ikkagi odava hinnaga oma poodi müüki. Hinda ma kunagi ei rikkunud. Alati odavalt, odavalt, odavalt.
Nii ta läks, poode tuli järjest juurde ja juurde. Alguses mõtlesin tõsimeeli, et kui mul oleks kolm poodi, siis saaks juba rahulikult edasi elada. Aga varsti imestasin, et kuidas küll nii palju rumalaid mõtteid nii lühikese ajaga tulla võis (naerab).

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Lääne-Virumaa Uudised esilehele