Kortermaja renoveerimine kahandas küttekulu pea poole väiksemaks

Nõukogudeaegse kortermaja renoveerimine on kahtlemata suur ettevõtmine, kuid Haljalas tänavu renoveeritud kortermaja näitel võib kinnitada, et lisaks paremale elukeskkonnale annab renoveeritud maja ka kokkuhoiu kommunaalarvetes.

Kortermaja renoveerimine on paras ettevõtmine ning kui elada väiksemas asulas, võib paratamatult tekkida mõte, kas kogu vaev tasub ennast ära. Kui näiteks Rakveres on kinnisvara hinnad kõrgemad ning nõudlus korralike korterite järele päris suur, siis selge on see, et maakonna keskusest kaugemale liikudes muutub nii hindade kui ka nõudluse osa. Mõlemad mõistagi väiksema ja vähema suunas.

Aga kes ei tahaks elada korralikus ja hea väljanägemisega kodus? Ja lõppude lõpuks ei saa ka enda heaolule hinnasilti külge riputada. Nii otsustasid ka ühe Haljala kortermaja elanikud 2017. aastal, et aeg on küps oma kodumajale uue hingamise andmiseks.

Kusjuures hingamine ei tähenda vana kortermaja renoveerimise mõttes sugugi kõnekäändu. Kui võrrelda pea pool sajandit tagasi ehitatud maja kliimat renoveeritud maja kliimaga, on vahe väga suur.

„Enne renoveerimistöid käidi ja mõõdeti meie korterites õhu niiskuse taset. Kui lubatud näit on 1000 ühikut, siis meie korteris oli see 1378 ühikut. Meil oli ikka väga niiske,“ sõnas korteriühistu raamatupidaja Ave Kaldma.

Kas tahad alati teada, kui Lääne-Virumaa Uudistes sel teemal kirjutatakse? Kasuta Minu Lääne-Virumaa funktsiooni ja vali märksõnad, mida oma personaalses uudiskirjas näha tahad.