09.02.22, 13:10

Hea mõisasaks hoolitses talupoegade eest

23. mail 1816. aastal kinnitas tsaar Aleksander I Eestimaa talurahvaseaduse, millega anti talupoegadele isiklik vabadus. Analoogseid kohalikke “seadusi” oli aga osa Eestimaa mõisnikke juba eelnevalt oma mõisates kehtestanud. Tuntuimad sellistest nn eraõigustest on Vigala ja Halliku eraõigused. Kõige radikaalsem ja kaugemaleminevam on aga Kandle mõisniku Peter Frommhold von Löwis of Menari 1801. aastal koostatud Kandle eraõigus.

Andres Pulver

Kandle mõisa peahoone, mis pildil, on hävinud. Rakverest sõites asus see vasakul pool teed. Paremat kätt jääb tee äärde renoveeritud tallikompleks.

Kandle mõisa peahoone, mis pildil, on hävinud. Rakverest sõites asus see vasakul pool teed. Paremat kätt jääb tee äärde renoveeritud tallikompleks. Foto: SA Virumaa Muuseumid

9. veebruaril 1768 sündinud Peter Frommhold Löwis of Menar oli pärit kõrgelt haritud Liivimaa aadlisoost. Tema isa oli Nurmi mõisnik kindralmajor Reinhold Friedrich von Löwis of Menar (1731–1794), ema Dorothea Elisabeth von Clapier de Colonques (1744–1799).

Kuigi nii tema isa kui ka vend olid tunnustatud ajaloolased, ei tundnud ta endas teaduse kutset ja valis hoopis sõjaväelase karjääri. 1793. aastal päris ta Kandle mõisa ja lahkus majori auastmes armeest, et hakata isiklikult oma valdusi valitsema. Peagi saavutas ta populaarsuse ka teiste mõisnike hulgas ja valiti Ranna-Viru haagikohtunikuks.

Kodunt oli ta saanud kaasa austuse prantsuse humanistide ja nende loomingu vastu ja sellest lähtuvalt üritas ta ka oma mõisa asju ajada. Löwis of Menari humaansed vaated kulmineerusid tolle aja kohta üliradikaalses Kandle eraõiguses, mis ilmus 1801. aastal ja koosnes “Selletus’est” ja “Kandle valla kässo ramat’ust”.

Hea mõisasaks hoolitses talupoegade eest

Enimloetud

Viimased uudised

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga