Hea mõisasaks hoolitses talupoegade eest

Autor: Andres Pulver • 9. veebruar 2022
Ainult tellijale
Jaga lugu

23. mail 1816. aastal kinnitas tsaar Aleksander I Eestimaa talurahvaseaduse, millega anti talupoegadele isiklik vabadus. Analoogseid kohalikke “seadusi” oli aga osa Eestimaa mõisnikke juba eelnevalt oma mõisates kehtestanud. Tuntuimad sellistest nn eraõigustest on Vigala ja Halliku eraõigused. Kõige radikaalsem ja kaugemaleminevam on aga Kandle mõisniku Peter Frommhold von Löwis of Menari 1801. aastal koostatud Kandle eraõigus.

Kandle mõisa peahoone, mis pildil, on hävinud. Rakverest sõites asus see vasakul pool teed. Paremat kätt jääb tee äärde renoveeritud tallikompleks.
Autor: SA Virumaa Muuseumid

9. veebruaril 1768 sündinud Peter Frommhold Löwis of Menar oli pärit kõrgelt haritud Liivimaa aadlisoost. Tema isa oli Nurmi mõisnik kindralmajor Reinhold Friedrich von Löwis of Menar (1731–1794), ema Dorothea Elisabeth von Clapier de Colonques (1744–1799).

Kuigi nii tema isa kui ka vend olid tunnustatud ajaloolased, ei tundnud ta endas teaduse kutset ja valis hoopis sõjaväelase karjääri. 1793. aastal päris ta Kandle mõisa ja lahkus majori auastmes armeest, et hakata isiklikult oma valdusi valitsema. Peagi saavutas ta populaarsuse ka teiste mõisnike hulgas ja valiti Ranna-Viru haagikohtunikuks.

Kodunt oli ta saanud kaasa austuse prantsuse humanistide ja nende loomingu vastu ja sellest lähtuvalt üritas ta ka oma mõisa asju ajada. Löwis of Menari humaansed vaated kulmineerusid tolle aja kohta üliradikaalses Kandle eraõiguses, mis ilmus 1801. aastal ja koosnes “Selletus’est” ja “Kandle valla kässo ramat’ust”.

Sisu on kättesaadav ainult tellijale.
Lugemiseks logi sisse või vormista tellimus

Kas tahad alati teada, kui Lääne-Virumaa Uudistes sel teemal kirjutatakse? Kasuta Minu Lääne-Virumaa funktsiooni ja vali märksõnad, mida oma personaalses uudiskirjas näha tahad.

Vaata veel

Meie koostööpartneriteks on

Liitu uudiskirjaga ja oledki kursis, mis Lääne-Virumaal toimub

Jaga meiega huvitavat infot!