Unustusehõlma vajunud luuletav poliitik pidas jutlusi ja andis vapilõvidele tähenduse

Aleksander Leopold Raudkepp, kes hiljem küll kasutas eesnimena pelgalt Leopoldi, et eristuda oma isast Aleksander Friedrich Raudkepist, sündis 16. märtsil 1877 Amblas, kus papa Raudkepp köstri ametit pidas.

Nime sai poiss Ambla kirikuõpetaja Aleksander Leopold Paulseni mälestuseks. Kirikuõpetaja maeti samal päeval, mil poiss ristiti.

Raudkeppide juured on tänapäeva Tapa vallas Karkusel. Ambla ja Tapa jäävad seal enam-vähem sama kaugele. Papa Raudkepp oli kooliõpetaja ja köster ning Amblast siirdus ta Rakverre, kuid seda vaid umbes pooleks aastaks, sest 1882. aastal rändas ta Eduard Vilde soovitusel Krimmi, kus oli 1882-1897 Tarhani eesti asunduse köster- kooliõpetaja ning 1897-1912 Sevastoopoli saksa-eesti koguduse köster ja linnavalitsuse ametnik.

Vana Raudkepp oli agar rahvusliku liikumise edendaja ning tal tehti Eestis jalgealune tuliseks, sestap tuligi pikk tee jalge alla võtta.