Veel enne, kui see üks ja kõigile tuntud Georg Ots meie lavalaudadel mehetegusid tegema hakkas, askeldas oma lavategemisi temast kümme aastat varem sündinud Georg Ots, kes küll näitlejana eesnimeks Jori kasutas.
- Jori Ots Jürkana kuulamas, mida Kaval-Ants (Ants Viir) talle kõrva sosistab. "Põrgupõhja uus vanapagan" Ugalas 1940. Foto: Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum
Georg Aleksander Ots sündis 5. mail 1910 Kandlel, koolihariduse omandas aga Tapal, kus 1930. aastal gümnaasiumi lõpetas. Paraku haigestus ta juba kooliajal tuberkuloosi, mis viis mehe noorelt hauda. Aga ta jõudis nii mõndagi.
Näitlejaõpinguid alustas Jori Ots 1933. aastal Paul Sepa teatristuudios, mille lõpetas 1935 ning asus tööle draamateatrisse. Kaks aastat hiljem siirdus noormees Ugalasse, kus tema suuremateks saavutusteks olid näiteks Jago „Othellos“ ning Jürka „Põrgupõhja uues vanapaganas“. 1942-1944 töötas Jori Ots Tallinna Töölisteatris.
Seotud lood
Täna on Rakvere vallast pärit kultuurimehel Lembit Antonil 100. sünniaastapäev. Ta oli näitleja, lavastaja, muusik ja küpses eas hakkas ka väga produktiivseks raamatute kirjutajaks.
Rakvere teatrimaja avati küll juba 24. veebruaril 1940. a. ja esimese etenduse, August Kitzbergi “Tuulte pöörises” esitas Rahvamaja ja Hariduse Seltsi näitering 25. veebruaril, kuid kutselist teatrit tollal Rakveres veel ei olnud.
Porkuni sädeinimestel oli ammu soov eestikeelse teatri ühele rajajale tema sünnimaja külge riputada mälestustahvel. Täna sai unistus teoks. Porkuni mõisa aedniku pojana sündinud Aleksander Harald Trilljärv oli ka ise pidulikul sündmusel kohal. Näitleja ja lavastaja Üllar Saaremäe osalusel kõlasid onu Leksi tänusõnad.
Võsu lähedal rabas on mälestuskivi Grigori Kromanovile. Paigas, kus Eesti üks tuntumaid filmirežissööre meie seast lahkus.
Selveri populaarne 63+ vanuses klientidele mõeldud sooduskampaania "Kuldne Kolmapäev" on ettevõtte üks edukamaid kampaaniaid, mis laienes nüüd ka e-Selverisse ning tänavustele pensionipäevadele.