Korteriühistute liit: arvete hirmus ei tohi maja kütmata jätta
Eesti Korteriühistute Liit paneb korteriomanikele südamele, et nad ei survestaks kütteperioodi algusega viivitama. „Juba tuleb signaale ühistutelt, kus suuri arveid pelgavad korteriomanikud survestavad kütteperioodi algusega viivitama,“ rääkis Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) juhatuse liige ja õigusosakonna juhataja Urmas Mardi.
Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse kohaselt peab iga omanik hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud.
„Eriomandi eseme korrashoidmisel on korteriomanik muu hulgas kohustatud hoidma selle piires sellist temperatuuri ja õhuniiskust, mis tagab kaasomandi eseme säilimise ning teiste eriomandite esemete kasutamise nende otstarbe kohaselt ja ilma ülemääraste kulutusteta,“ tõi Mardi välja.
Senisele kohtupraktikale toetudes võib tema sõnul öelda, et korteris peaks olema tagatud mõistlik temperatuur ehk vähemalt +18 kraadi.
Seotud lood
Terviseameti poole pöördub üha rohkem korteriühistuid, kes soovivad energiakulu kokkuhoiu nimel reguleerida soojavee temperatuuri ülemist piiri. Terviseamet paneb südamele, et korterühistud peaks kinni sätestatud piirmääradest, sest vastasel juhul võib veevarustussüsteemis hakata vohama legionella bakter.
Korteriühistu renoveerimislaenul on otsene rahaline mõju nii ühistule kui ka ühistu liikmetele. Seetõttu, mida täpsemini on läbimõeldud renoveerimise plaanid, kooskõlastatud tööde maksumus ning arutatud juhatuse ja majaelanikega läbi laenu otsene rahaline mõju ühistule ja majaelanikele, seda selgemalt saab ka pank olla konsulteerivaks partneriks projekti nõustamisel ja analüüsimisel.
Alates kevadest nõustavad maakondlikud arenduskeskused (MAK) üle Eesti korteriühistuid tasuta erinevate KredExi toetuste, laenu ja käenduse teemal ning Lääne-Viru maakonnas on seda võimalust viimastel kuudel kasutanud 32 ühistut.
Eesti Korteriühistute Liidu juristide poole pöördutakse aeg-ajalt ka võitluses korrusmajade suurima kahjurinuhtlusega – prussakatega. Kes peaks aga majas prussakad hävitama?
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.
Enimloetud
4
Viimased uudised
Gross: Eetiliselt väga inetu tegu, see on au küsimus.
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Lääne-Virumaa Uudised esilehele