Muinsuskaitseamet kutsub rakverlasi kaasa mõtlema
Muinsuskaitseamet on alustanud Rakvere muinsuskaitseala uue kaitsekorra koostamist, et koostöös kohalike elanikega paremini hoida muinsuskaitseala väärtusi.
Inimeste ootuste ja vajaduste paremaks kaardistamiseks kutsub muinsuskaitseamet rakverlasi osa võtma kaitsekorra koostamise avakoosolekust, kus kogutavad mõtted ja ettepanekud on abiks kaitsekorra koostamisel.
Koosolek toimub neljapäeval, 6. oktoobril kella 17-19.30 Rakvere kultuurikeskuses.
Teemal "Millise Rakvere me jätame oma lastele?" mõtiskleb Rakvere teatri näitleja Tiina Mälberg ja Rakvere muinsuskaitseala kaitsekorra koostamise protsessi tutvustab muinsuskaitseameti Lääne-Virumaa nõunik Mirjam Abel.
Sellele järgneb arutelu Rakvere väärtustest, mida juhib Joanna Kurvits DD StratLabist.
Koosolekul osalemiseks tuleb hiljemalt kolmapäeval registreeruda.
Rakvere vanalinna muinsuskaitseala hõlmab arvatava muinaslinnuse ja hilisema ordulinnuse vallimäel ning selle jalamil paiknenud asula. Praeguse Pika tänava ääsrele alale tekkinud asula sai linnaõigused 1302. aastal.
Lisaks linnusele annab tooni Rakvere mõisa kompleks, mis on rajatud keskaegse frantsisklaste kloostri kohale. Linna silueti dominandiks on ka keskaegne kirik.
Miljöö kujundab aga Pika tänava äärne hoonestus, millele on iseloomulik ühekorruselised küljega tänava ääres asetsevad puitelamud, millest vanimad on ehitatud 18. sajandil. Lisaks on Pika tänava ääres ka mitmeid esinduslikke 19. ja 20. sajandil ehitatud hooneid.
2019. aasta 1. maist kehtima hakanud uue muinsuskaitseseaduse alusel on muinsuskaitseamet võtnud ette uute kaitsekordade koostamise kõigile 12 muinsuskaitsealale.
Uue kaitsekorra koostamiseks Rakvere vanalinna muinsuskaitsealale paneb muinsuskaitseamet kokku töörühma, koostas lähteülesande, viib läbi alusuuringud ning korraldab koosolekuid koos linnarahvaga Rakvere väärtuste väljaselgitamiseks ning arvamuse küsimiseks.
Rakvere muinsuskaitseala uue kaitsekorra koostamise eesmärgid
Muinsuskaitseala väärtuste parem esile toomine ja hoidmine ning iga ala eripära senisest selgem ja täpsem defineerimine. Enne kaitsekorra koostamist tehakse või uuendatakse alusuuringuid, millest lähtuvalt vaadatakse üle seni sõnastatud väärtused, nõuded ja leevendused, neid täiendades või parandades. Kaitse eesmärk ning kaitstavad väärtused selgitatakse välja koostöös muinsuskaitsealal asuvate ehitiste ja kinnistute omanike, elanike, pärandikogukonna, linnavalitsuse ja riigiasutustega (põhiliselt keskkonnaametiga), arvestades võimalusel osapoolte huve ja soove.
Reeglite määramine muinsuskaitseala hoonete ehitamiseks, korrastamiseks ja restaureerimiseks, sõltuvalt hoonetüübist. Selleks jagatakse ehitised väärtusklassidesse, mis võimaldab edaspidi selgitada seatavaid nõudeid ja kitsendusi ning teha sõltuvalt väärtusklassist leevendusi (näiteks muinsuskaitseala seisukohast vähem oluliste hoonete puhul vähem piiranguid, sh kooskõlastusvajadusest ja tööde loast loobumine).
Arheoloogiliselt tundlike alade määratlemine, kus tuleb planeerimise, projekteerimise või tööde käigus teha arheoloogilised uuringud või olla tähelepanelik võimalike arheoloogiliste leidude ilmnemisel. Määratletakse ka alad, kus võib leiduda keskaegseid või varauusaegseid kiviehitiste jäänuseid, mille säilitamisega tuleb projekteerimisel arvestada.
Muinsuskaitseala elanike ja pärandikogukonna kaasamine kaitsekorra koostamisse: leppida kokku kultuuripärandi säilimiseks vajalikes muinsuskaitselistes nõuetes ja leevendustes muinsuskaitsealal paikneva korrastamisel, hoidmisel ja arendamisel.
Riigi huvide ja eesmärkide välja selgitamine: muinsus- ja looduskaitse all olevate alade puhul selguse loomine ning Keskkonnaametiga kokkulepete tegemine reeglite ja juhiste seadmiseks muinsus- ja looduskaitsealuste parkide kaitsekorralduses.
Kas tahad alati teada, kui Lääne-Virumaa Uudistes sel teemal kirjutatakse? Kasuta Minu Lääne-Virumaa funktsiooni ja vali märksõnad, mida oma personaalses uudiskirjas näha tahad.