Tapal ei ole ühtki hooldusperet, aga vajadus on suur
Kõik vanemad soovivad oma lastele parimat, kuid kahjuks tuleb elus ette olukordi, kus vanem ei suuda enam oma lapse eest hoolitseda. Põhjuseid on erinevaid – terviseprobleemid, sõltuvused, kriminaalne käitumine, mõnikord ka lihtsalt oskamatus.
Kui lapse areng, heaolu, tervis või elu on ohus, tuleb laps sünniperest eraldada ja leida talle uus elupaik. Küsimus, mille ees Tapa lastekaitsjad sellisel hetkel seisavad, on: “Kuhu paigutada laps?”.
Tapa linna sotsiaalosakonna juhataja Ene Augasmägi sõnul tuleb ka Tapal aeg-ajalt ette olukordi, kus laps tuleb perest eemaldada. Mullu eraldati Tapal sünniperedest 12 last.
„Kui pere satub kriisi ja lastekaitsetöötajatel tuleb laps vanematest eraldada, vajab see laps kiiresti turvalist ja kodust paika, kus olla seni, kuni olukord laheneb,” ütles Augasmägi. „Iga selline juhtum on lapse jaoks traumeeriv ja laps vajab tuge. Kuigi mõnel juhul on lapsele parem elukeskkonda vahetada, on tema huvides sageli see, et ta saaks jääda kodukanti. Siis ei pea ta lisaks perest lahkumisele loobuma ka oma lasteaiast, koolist, sõpradest ja huvitegevustest. Seetõttu on oluline, et igas Eesti piirkonnas – ka Tapal – oleks hooldus- ja kriisihooldusperesid.”
Vajadus hooldusperede järele on Eestis suur
Igal aastal eraldatakse Eestis perekonnast ligi 300 last. Osad neist saavad hiljem oma sünniperre naasta, kuid paljudel see võimalus puudub. Ka sugulaste juures ei õnnestu alati elukohta leida. Kuna perest lahkumine on lapse jaoks niigi valus, on eriti tähtis, et ta leiaks toetava, mõistva ja turvalise kodu.
Eestis on praegu kokku 730 last, kes kasvavad asendus- ja perekodudes, aga kellest suurem osa sobiks elama perre.
Kui iga laps, kes ei saa elada oma sünniperes, leiaks hoolduspere, ei peaks me paigutama lapsi enam turva- ega asenduskodudesse. Eriti oluline on, et just väikelapsed saaksid kohe pärast perest eraldamist minna kriisihooldusperre, mitte turvakodusse.
Kui sinu südames on ruumi
Oled sa mõelnud, et võiksid pakkuda kodu lapsele, kes ei saa kasvada oma sünniperes? Sotsiaalkindlustusamet kutsub sind esmakohtumisele, et anda infot ja toetada mõtlemist kasuvanemaks saamise üle. Vaata lähemalt www.hoolduspere.ee
Kõik küsimused saavad vastuse
Sinu küsimustele hooldus- või lapsendajapereks saamise kohta vastab sotsiaalkindlustusameti spetsialist:
Andres Julle, 5198 2801, [email protected]
Kui tunned huvi kriisihoolduspereks saamise vastu, võta palun ühendust:
Eve Mänd, 5911 2128, [email protected]
Hoolduspere vanem on lapsele nagu ema või isa
Hoolduspere kasvatab oma kodus teistest vanematest sündinud last – ajutiselt, kuni sünnipere suudab taas lapse eest hoolitseda, või pikemalt, kuni laps saab täisealiseks. Sellisel juhul on lapse seaduslik esindaja ehk eestkostja kohalik omavalitsus. Pere ja omavalitsus sõlmivad lepingu, kuidas last kasvatatakse ja millist tuge omavalitsus perele pakub – nii rahaliselt kui ka teenuste näol.
Hoolduspere vanem on lapsele nagu ema või isa, samal ajal toetades lapse sidet tema bioloogilise pere ja teiste lähedastega, kui see on lapse huvides.
Hoolduspere saab riigilt ja omavalitsuselt tuge. Toetus lapse kasvatamiseks on vajaduspõhine, aga minimaalselt makstakse perele lapse ülalpidamiseks 240 eurot kuus. Lisaks toetatakse hooldusperet iga kuu vähemalt poole töötasu alammäära ulatuses. Toetusi maksab lapse omavalitsus, lisaks on olemas riiklikud peretoetused ja vanemahüvitis. Samuti on perele toeks hulk tugiteenuseid peretoetajast ja mentorist kuni psühholoogi ja kasuvanemate tugigrupini.
Hetkel kuum
Lühiajalist hoolt pakub kriisihoolduspere
Mõnikord vajab laps ajutist kodu vaid lühikeseks ajaks – mõnest päevast kuni kolme kuuni, vajadusel ka kuni kuue kuuni. See võib juhtuda näiteks siis, kui vanem läheb ravile või suunatakse rehabilitatsiooni. Laps perest eraldatakse perest, kui algab kohtumenetlus, mille eesmärk on hinnata vanema suutlikkust ja ressursse lapse eest hoolitsemisel. Just sellistes olukordades tuleb appi kriisihoolduspere.
Kriisihoolduspere on valmis last vastu võtma lühikese etteteatamisega. See eeldab paindlikku elukorraldust ja valmisolekut reageerida kiiresti.
Kriisihooldusperes lapse kasvatamise eest maksab omavalitsus brutotasuna vähemalt 1200 eurot kuus. Lapse isiklike kulude katteks lisandub vähemalt 240 eurot, mida maksab lapse perre suunanud omavalitsus. Kui last peres ei ole, maksab sotsiaalkindlustusamet perele valmisolekutasu miinimumpalga ulatuses ehk ligi 30 eurot päevas brutotasuna. Need on miinimumsummad – kohalik omavalitsus võib lapse vajaduse ja võimaluse korral maksta rohkem.
Praegu on kogu Eestis vaid kolm kriisihooldusperet: üks Harjumaal, üks Lääne-Virumaal ja üks Ida-Virumaal.
Hirmud ja müüdid
Sageli takistavad inimesi (kriisi)hoolduspereks saamisel hirmud ja eelarvamused. Arvatakse, et elama peab oma majas, või et üksik inimene ei saa hoolduspereks. Mõni pelgab, et on liiga noor või liiga vana. Levinud on ka arvamus, et sünniperest eraldatud lapsed on problemaatilised. On tõsi, et laps toob uude perre kaasa oma kogemustepagasi, kus tihti leidub ka valu, usaldamatust ja hüljatustunnet.
Tegelikult on oluline vaid julgus küsida ja vastu võtta abi – nii kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajalt, sotsiaalkindlustusametilt kui ka tugiteenuseid pakkuvatelt organisatsioonidelt.
Peresid valmistab ette koolitus
Kasuvanemaks saamise protsess kestab keskmiselt pool aastat kuni aasta. Tulevasi kasuperesid ette valmistav PRIDE koolitus, mille läbib iga tulevane hoolduspere, aitab oma valmisolekut ja tugevusi paremini mõista. Koolitusel mõeldakse koos juhendajate ja grupikaaslastega enda lapsepõlvekodu, väärtuste ja paarisuhte üle ning otsustatakse teadlikult: kas mul on võimalust ja ressurssi pakkuda kodu ja pühendumust lapsele, kes seda vajab.
Elule sügavam mõte
On öeldud, et kes istutab puu või rajab aia, ei ela asjata. Sama võib öelda kodu ja armastuse pakkumise kohta – kui sa muudad kellegi elu, siis sa muudad maailma. Lõppkokkuvõttes on kõik lapsed meie ühine vastutus, ja kunagi sõltub meie endi elu neist.
Hoia end Tapa valla uudistega mugavalt kursis
Meie uudisveebis oleva funktsiooni “Minu Lääne-Virumaa” abil saad tellida enda postkasti Tapa valla uudised. Vali märksõnaks „Tapa“, „Tapa vald“ või „Tapa valla ajaleht Sõnumed“ ja sulle saadetakse teavitus, kui konkreetset märksõna sisaldav artikkel meie uudisveebis ilmub.
Rubriigis “Tapa valla ajaleht Sõnumed” ilmuvad artiklid koostöös Tapa vallavalitsusega ja on kõigile lugejatele tasuta.
Seotud lood
Aprillis külastasid Tapa vallavalitsuse sotsiaalosakonda SKA asendushoolduse talituse töötajad Indrek Juss, Raili Pütsepp ja Silja Kessler, kelle töövaldkonnaks on hooldusperede leidmine.
Aprilli lõpus leidis Tapa valla kultuurikojas aset uue saatesarja „Tapakad köögis“ esilinastus. Tegemist on värske ja südamliku algatusega, mille autor ja saatejuht Jevgenia Veiherman tutvustas sündmuse käigus nii saate ideed, sisu kui ka tulevikuplaane.
Luuakse üle 30 uue töökoha
Jäneda Mõis OÜ tähistas aprillis oma 25. sünnipäeva – märgilist verstaposti, kuna veerand sajandi jooksul on selles paigas tegeletud ettevõtluse ja kultuuri arendamise ning kogukonna hoidmisega.
Vesse Seppel, kes varem teenis diakonina Harju-Jaani koguduses, alustas ametlikult tööd Tapa Jakobi koguduse diakonina 1. veebruaril. Perega üle 30 aasta Arukülas elanud Vesse Seppel on sama kaua kuulunud Kaitseliitu.
23. mail toimub Von Krahli teatrimajas Rakvere Elustiilipäev – avalik sündmus, mis tõstab esile puhkamise kui teadliku eluoskuse ja vaimse tasakaalu osa. Ürituse tänavuseks juhtmõtteks on „Puhkus on jõud!”.
Enimloetud
2
Eesmärk tootmismaht kahekordistada
4
6
Uus tehas aitab käivet kahekordistada
Viimased uudised
Hetkel kuum
Eesmärk tootmismaht kahekordistada
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Lääne-Virumaa Uudised esilehele