Jäneda Mõis hakkab külalistemaja asemele ehitama pansionaati
Jäneda Mõis OÜ tähistas aprillis oma 25. sünnipäeva – märgilist verstaposti, kuna veerand sajandi jooksul on selles paigas tegeletud ettevõtluse ja kultuuri arendamise ning kogukonna hoidmisega.
„Pole mõtet väga jääda kinni vaid meenutamisse - samavõrd kui vaatame tagasi, vaatame me ka ettepoole“, sõnab tegevjuht ja üks osanikest Enno Must. Ka ettevõtte asutaja ning juhatuse liige Elo Kallas mainib juba ette rutates 50. juubelit, kuna mõtted liiguvad tulevikku. Aidahotelli hubases vestibüülis istudes alustame vestlust siiski algusaegadest.
Fakt on see, et 2000. aasta aprillis asutatud Jäneda Mõis OÜ sai alguse vajadusest kasutada tühjaks jäänud ruume ja vabanevat ressurssi, kui põllutöökool oma tegevuse lõpetas. Ajaloolise mõisa majandushoonete ning tehnikumi ühiselamu baasil hakati arendama ettevõtlust, mille alla koondusid toitlustus, majutus, koolitused, kontserdid ja laadad. Nii Elo kui Enno rõhutavad Jäneda küla häid tingimusi – nende jaoks ainukesi ja erilisi.
Mõisa ja põllutöökooli pärand elab edasi
Seega ei alga Jäneda lugu teps mitte OÜ sünniga, vaid ulatub palju kaugemale. 1353. aastal on Jäneda mõisa esmakordselt kirjalikult mainitud, ja sellest ajast alates on kogu Jäneda areng olnud tihedalt seotud mõisaga. Mõis omakorda sai aluseks pikka aega Jänedat tuntuks teinud põllutöökoolile (mis kandis aja jooksul erinevaid nimetusi). Kool tegutses 80 aastat ja tõi siia noori haritud inimesi üle Eesti. Paljud neist jäid siia, lõid pere, panid aluse kogukonna tugevusele. Enno ütleb uhkusega: „Jäneda on kooli tõttu väga õnnelik paik.“ Kuna pandi alus heale potentsiaalile – juurikas on seal kooli sees kinni - vaatamata sellele, et kogukond moodustub vaid ligikaudu kolmesajast inimesest.
Kui kooli roll kokku tõmbamise peale ajas muutus ja põllumajanduses enam nii palju spetsialiste ei vajatud, tekkis vaba ressurss toimekate inimeste osas ja üle jäi ruumilist kapatsiteeti. Siis sündiski mõte asutada Jäneda Mõis OÜ, mis alustas toitlustamise, majutuse ja sündmuste korraldamisega, kuni koolituste, kontsertide, etenduste, laatade ja muuni välja.
Ettevõte on aja jooksul arenenud koos kogu Eestiga. Muutunud on nii majandus kui ka inimeste ootused, kuid Jäneda on suutnud leida ja hoida oma nägu ja isikupära. Täna teatakse Jänedat Lille- ja Talupäevade, Pullitalliteatri, Musta Täku Talli simmanite ja paljude teiste sündmuste kaudu. Nüansse, mis värvi juurde lisavad, on veelgi. Näiteks on kirjutamisel teatrietendus, mis räägib Urmas Sisaskist, tema fenomenist ja kohast ilmaruumis.
Hetkel kuum
Vanast tallist kultuuripaigaks - simmanid ja staarid
Esimesed Talupäevad toimusid 1992. aastal ja Musta Täku Tall läks kasutusse juba 1990ndate algusest. Toona tuli tallis kõigepealt palju korda teha: heinad ja hobusesõnnik koristati ära, ruumid tehti puhtaks. Alguses toimusid peod isegi betoonpõrandal.
Tall ise on ajalooline – kunagi oli see mõisa tööhobuste tall. Legendi järgi oli viimane seal elanud hobune must täkk nimega Poiss. Hiljem, sovhoosi ajal, kasutati talli laona – sinna viidi asju, mida taheti "silma alt ära panna". Jänedal toimuvad suured üritused, kus rahvas vajas istumiskohti ja toitlustust. Nii hakati vanast tallist tegema kohta, kus saaks sündmusi korraldada. Tekkis mõte, et kui siin saab üle 400 inimese istuma panna, saab siin teha veel palju muudki.
Suveõhtutel on Jäneda laval esinenud Eesti parimad ansamblid. Siin on toimunud kümneid Elmari simmaneid, kus tantsiti, lauldi ja nauditi head toitu – kui rahvas ei mahtunud ära, tehti piiratud ala õue. Enne pandeemiat toimus kuni kümme suurt simmanit aastas. Nüüd on plaanis asja korrata, on lootus et traditsioon jätkub - rahvas tuleb üle Eesti kohale ja jääb ööbima ka.
Aidahotell – kvaliteet, mis üllatab
Enno arutleb „täiendava konksu üle“, mis tooks inimesi ja ettevõtteid kohale - mõnikord tuleb inimestele anda lisapõhjus, miks just siia tulla. Et nad ei oleks vaid möödasõidul, vaid sööksid, puhkaksid ja jääksid pikemaks. Selleks pakutaksegi kohta koolitusteks ja sotsialiseerumiseks, meeskonnatunde loomiseks. Aidahotell on koht, kus peatub ka NATO tegelasi, kuid pilt on palju laiem. Meil ööbivad koolitustel ja komandeeringus viibijad, ka need, kes jäävad mitmeks ööks. Korraldame ise sündmusi, mis annavad külastajale põhjuse kauemaks jääda.
Elo kinnitab juurde: „Hotelli asukoht ja hoone ise on paljudele üllatus. Me oleme sellesse südamega panustanud ja see paistab silma. Kui vaadata Booking.com hinnanguid, oleme saanud 10 punkti 10st. Klientide tagasiside rõõmustab – see üllatab isegi meid. Teenindus ja sõbralikkus on see, millele panustame.“
Enno lisab: „Me saame pakkuda isiklikku ja intiimset lähenemist, mida suured hotellid ei saa. Saame olla isiklikumad ja keda see siis ei rõõmustaks. Hiljuti olid siin filmivõtted, filmiti koguni terve kuu, lääne ja eesti staarid elasid koos meil kuu aega ja olid väga rahul, muutusid nagu omainimesteks“.
Elo lõpetab: „Peame olema justkui inimene, kes oskab ja teeb kõike – nagu orkester. Tulekul on maastikuvibu Euroopa meistrivõistlused ja juba teame, et see nädal tuleb tegus. Külastajad jäävad mitmeks päevaks – ja see on meie eesmärk.“
Tulevik: uus pansionaat ja hotellilaiendus
Kui vaadata tulevikku ja keskenduda kõige olulisemale, rääkivad Elo ja Enno järgmisena, siis üks märgilise tähendusega samm on juba tehtud – Tapa vald andis välja ehitusloa Jäneda külalistemaja ümberehitamiseks. See on kindel signaal, et senine tegevus külalistemajas lõpeb 2025. aasta septembris ning pärast seda algavad ehitustööd.
„Eesmärk on selge: 2026. aasta kevadel avame Jäneda Pansionaadi. Kuigi nimi on veel lõplikult otsustamata, on suund kindel – loome Jänedale täiesti uue teenusevaldkonna, mis on mõeldud eakatele ja üle keskea inimestele. Meie tunnetus ütleb, et sellel ideel on kandvust, nii vajadus kui ka ootus olemas“.
Nad selgitavad juurde, et hoone ise on algselt ehitatud ühiselamuks, mis tähendab, et selle struktuur sobib pansionaadiks üsna hästi. Lisaks hooldusteenustele hakkab pansionaadi osa olema ka „tivoli-laadne elamusala“, kus saab veeta aega, suhelda ja lõõgastuda. Saunakompleks, mis toetab tervist ja heaolu, jääb mõistagi alles. Oluline on rõhutada, et see projekt ei too endaga kaasa ainult uusi teenuseid, vaid ka uusi töökohti. Arvestuslikult luuakse Jänedale pansionaadiga üle 30 töökoha, ennekõike hooldustöötajatele. Töötingimused ja tasu saavad olema konkurentsivõimelised – see ei ole väikese palgaga amet, vaid oluline ja väärtustatud töö.
Enno valgustab veelgi tausta: „Kui meenutada, kuidas avasime Aidahotelli, siis juba tol hetkel andsime mõista, et teame, kuhu suunas liigume ka külalistemajaga. Jäneda pansionaat ei ole juhuslik idee, vaid osa suuremast visioonist. Ees ootab järgmine etapp – hotelli laiendus, mille ehitusluba on samuti olemas. Enne tuleb küll täita mitmed eeltingimused, kuid suund on selge. Meie põhimõte on, et visioon peab alati käima ees, sest ainult nii jõuab ka tegelikkus sellele järele“. Uue hooneosa lisamine hotelli tuleb tagaküljele – täpselt sinna, kuhu muinsuskaitse on ehitusmahud piiritlenud.
Kultuur ja teatritegemine – oma jõududega
Lasen oma vestluskaaslastel rääkida: „Jäneda Mõis OÜ hõlma all tegutseb Pullitalliteater, mille üle tunneme eriti suurt uhkust. See ei ole lihtsalt lava, kuhu mõni trupp tuleb – me teeme kõik ise. Valime lavastuse, tellime käsikirja, palkame lavastaja ja näitlejad, organiseerime kogu korralduse. Meie ise produtseerime ja suuname seda kõike.
Kõik algas Jaan Tätte näidendiga „Õnnelik tund“, mis oli meie tellimus. Lavastas Gerda Kordemets, laval olid Andrus Vaarik, Argo Aadli ja teised tuntud näitlejad. Plaanis oli 15 etendust – juba enne esietendust olid pooled piletid müüdud, ja üsna pea olid kõik etendused välja müüdud. Igal etendusel 300 vaatajat. Kokku mängisime seda lavastust kaks suve järjest – 30 korda, kõik etendused olid täismajale.
Järgnes Alexandra Lapierre’i raamatu põhjal valminud lavastus Jäneda mõisaprouast „Naine Salamandri tähtkujust“. Jällegi kaks edukat hooaega, kuni tuli pandeemia. Viimasel suvel oli laval Verne’i „Draama Liivimaal“, millega jätkame ka sel suvel ning järgmisel aastal toome lavale Urmas Sisaski teemalise algupärandi.
Meie kogemus näitab, et originaallavastused toimivad kõige paremini – need puudutavad, kõnetavad ja loovad midagi uut. Suvi on meie aeg – juuni, juuli ja august on need kuud, kus saame näidata oma täit potentsiaali. Siis on ka meie turism, üritused ja teater kõige elavamad“.
Ettevõtlikkus hoiab piirkonda elus
Viimane sõnum: kergliiklustee Jäneda keskuse ja raudteejaama vahel on endiselt puudu – see oleks oluline samm parema ühenduse ja turvalisuse suunas. Samuti on elamukruntide nappus takistuseks uute perede tulekule. Vallapoolsed otsused nende küsimuste lahendamisel aitaks kaasa kogu piirkonna arengule.
Mida öelda kokkuvõtteks? Jänedal tegutseb ettevõte, mis on olnud tööandjaks juba 25 aastat ning loob visiooni ka järgmiseks veerandsajandiks. Selliseid stabiilseid ja pika vaatega ettevõtteid ei ole palju. Tuleb nõustuda Enno Mustaga, kes sõnab, et tänu ettevõtlusele ongi Jäneda mõisakompleks tänaseks hästi hoitud, tegevus sees, ümbrus korras. Piirkond ainult võidab, kui selline areng jätkub. Kinnisvara väärtus kasvab, elukeskkond paraneb ja kogukond tugevneb.
Hoia end Tapa valla uudistega mugavalt kursis
Meie uudisveebis oleva funktsiooni “Minu Lääne-Virumaa” abil saad tellida enda postkasti Tapa valla uudised. Vali märksõnaks „Tapa“, „Tapa vald“ või „Tapa valla ajaleht Sõnumed“ ja sulle saadetakse teavitus, kui konkreetset märksõna sisaldav artikkel meie uudisveebis ilmub.
Rubriigis “Tapa valla ajaleht Sõnumed” ilmuvad artiklid koostöös Tapa vallavalitsusega ja on kõigile lugejatele tasuta.
Seotud lood
Harrastusnäitlejaks hakatakse, et esinemishirmust üle saada, enda proovile panekuks või on kunagi soovitud saada näitlejaks, räägib Tapa valla rahvateatri lavastaja Tiit Alte.
Vesse Seppel, kes varem teenis diakonina Harju-Jaani koguduses, alustas ametlikult tööd Tapa Jakobi koguduse diakonina 1. veebruaril. Perega üle 30 aasta Arukülas elanud Vesse Seppel on sama kaua kuulunud Kaitseliitu.
2. aprillil toimus Tapal seminar "Ettevõtlus ja kaitsevaldkond: võimalused piirkondlikuks koostööks", mis tõi kokku piirkonna ettevõtjad, riigikaitse esindajad ja koostööpartnerid. Seminar algas Palmses ning jätkus Tapa Kultuurikojas avaliku võrgustusüritusena.
Neljapäeval toimus Tapa valla korteriühistute infopäev, kus arutleti korterelamute renoveerimise, kriisivalmiduse ja tuleohutuse teemadel.
Tänapäeva töömaailmas kohtuvad kontorites sageli erinevad põlvkonnad: beebibuumerid, X-põlvkond, milleeniumilased ja Z-põlvkond. Igaühel neist on oma ootused, tööharjumused ja suhtumine töökeskkonda. Selline mitmekesisus võib tunduda keeruline, kuid pakub ka väärtuslikku võimalust õppida ja kohaneda erinevate lähenemistega.
Enimloetud
2
4
Gross: Eetiliselt väga inetu tegu, see on au küsimus.
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Lääne-Virumaa Uudised esilehele