Elektriga seonduv on sel sügisel kõneaineks tõenäoliselt igas kodus. 104 aastat tagasi räägiti samuti väga palju elektrist, sest just täna 104 aastat tagasi jõudis elekter Rakvere linna.
Eesti esimese kõrgepingevõrgu skeem. Foto: Eesti Energeetika Veteranide Ühendus
Kui väga täpne olla, siis oli elektrit Rakveres natuke ikka enne ka, aga väga piiratult. Nimelt oli 1912. aastal Rakvere mõisa linavabrikusse rajatud väike elektrijaam, kuid see andis voolu vaid mõisasüdamele ja pisut ka Moonakülale. Aga linn tervikuna elas petrooleumivalgel.
Eesti esimene piirkondlik elektrivõrk avati 1918. aasta sügisel Rakvere mail. Tsemendivabrik oli Kunda mõisalt rendile võtnud Aru raba. Turbapresside käitamiseks rajati rabaservale väike elektrijaam, kust anti energiat ka Rakvere linnale ja ümbruskonna küladele. Esimesed elektrilambid süttisid Rakveres 18. oktoobril.
Virulaste ettevõtlikkust seati kõigile eeskujuks. Ajakirjandus polnud kiidusõnadega kitsi, koputades seejuures asjameeste südamele, et mõeldaks rahva kehvale kukrule ja kehtestataks maksumäärad, mis "mitte ainult ettevõtjale häid sissetulekuid ei kindlustaks, vaid ka tarvitajatele kasulik oleks, ja elektrijõule võimaldaks võistelda teiste jõu ja valguse allikatega".