Kirik "kasvatas" inimesi häbipingis ja häbipakus

Omal ajal pandi patustajad kirikus häbipinki istuma või kiriku ukse taha häbipakku. Ja kuuldavasti oli see üpris mõjus "kasvatusvõte".

Häbipingid võeti Eesti kirikutes kasutusele 1641. aasta paiku ning inimesi pandi neisse 1764. aastani. Rahvasuu on häbipinki ka mustaks pingiks kutsunud.

Häbipink oli enamasti teistest kiriku pinkidest kõrgem, mustaks värvitud, ning seisis enamasti kiriku ukse ligidal seina ääres. Vajadusel viidi see aga kiriku keskele või sellisesse kohta, kus kõik kirikulised seda näha võisid.

Häbipinki pandi enamasti suguliste eksimuste, aga ka muude süütegude pärast ja häbipingis pidi süüalune olema koguduse ees põlvili. Tavaliselt pandi süüalune häbipinki üheks kuni kolmeks pühapäevaks, sõltuvalt loomulikult süü suurusest.

Kas tahad alati teada, kui Lääne-Virumaa Uudistes sel teemal kirjutatakse? Kasuta Minu Lääne-Virumaa funktsiooni ja vali märksõnad, mida oma personaalses uudiskirjas näha tahad.