Kersti Merilaas kandis põlvkonna süükoormat
Kersti Merilaas ei ole küll kirjutanud ühtegi luuletust, mida kõik hoobilt teaksid, kuid ometi on tal kindel kohta meie luule parnassil.
Kersti Merilaas (Eugenia Moorberg) sündis 7. detsembril 1913 Narvas. Kuni 1917. aastani elas Peterburis, kust ema Anna Moorberg kahe lapsega revolutsiooni ja sõja eest tagasi Eestisse tuli.
Kodu Äntu metsades
Kiltsi jaamas astuti rongilt maha, et mitte väga kaugele minna. Esialgu saadi peavari Äntu mõisale kuuluvasse metsamoonaka Valtri sauna Liivakülas. Ema käis seal ümbruskonna metsades puid vedamas ja propse koorimas. 1918. a kolis pere Moora metsatallu Äntu järvede lähedal. 1920. a sai ema peavarju Liiduris Hanseni talu saunas, 1922. a metsatööliste barakis Kiltsi rabas.
Ema töötas juhutöödel Kiltsi turbarabas ja taludes, sellest ka nii tihe kolimine. Oma lapsepõlve meenutas kirjanik luuletuses „Lapsepõlv“, milles kujutas kõiki kunagisi armsaid õueringe, metsasalusid, Äntu järve äärseid paiku, karjalapse uskumatult rikkaid loodusmaastikke, legende Ebavere nõiast, mälestusi emast, elust barakis.
Vormista Lääne-Virumaa Uudiste digitellimus ja saad:
- Ühe tasuta lisakasutaja
- Ligipääsu kogu tasulisele sisule
- Kord nädalas ilmuva uudiskirja
Tellimust saab katkestada kuni kaks tööpäeva enne järgmist maksetähtaega
Kas tahad alati teada, kui Lääne-Virumaa Uudistes sel teemal kirjutatakse? Kasuta Minu Lääne-Virumaa funktsiooni ja vali märksõnad, mida oma personaalses uudiskirjas näha tahad.