Ministri otsuse kohaselt on Varudi ohvrikivi, mis tuntud nimede Suurkivi ja Hiiekivi all, esinduslik näide Eesti kultuuritraditsioonist, kus peeti pühaks erinevaid loodusobjekte. Paljud Eesti looduslikud pühapaigad ei ole tänapäevani säilinud või on nende kohta käiv pärimuslik andmestik liiga üldsõnaline, et paiku üles leida. Varudi kivi on tänapäevani säilinud ja see on konkreetses füüsilises keskkonnas tuvastatav. See on kohalike inimeste seas tuntud ja hoitud, lisaks on kivi kohta säilinud suuline rahvapärimus.
Seotud lood
Eile toimus järjekordne suvistepüha tähistamine Tammealuse hiies. Seda paika tuntakse ka Samma hiiena, kuna asub Samma külas, Viru-Nigula lähedal. Kuna Tammealuse hiis on ilmselt ainus looduslik pühapaik Eestis, kus tänapäeval suvistepüha iga-aastaselt peetakse, siis koguneb siia inimesi üle Eesti.
Kunagi kasutas enda kohta nimetust Sembard ehk siis maakeeli Sämi jõe laulik Friedrich Gustav Arvelius (1753-1806). Herbert Salu on nimetatud 20. sajandi Sämi bardiks.
Ilmateenistus lubab homseks kauaoodatud vihma ja ähvardab äikesega. Too viimane võib aga väga palju kurja teha.
Käesoleval aastal, millest pool juba möödas, tähistavad sajad Põhja-Eesti külad oma 780. aastapäeva. Seesugune traditsioon sai suurejoonelise alguse 30 aasta eest. Ent milline on kõnealuse sündmuse ajalooline taust?
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.
Enimloetud
3
5
6
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Lääne-Virumaa Uudised esilehele