Saunarahvas tahab ikka hüva leili

Tänavu on saunaaasta ja meie saun lööb maailmas laineid, õigemini küll film "Savusanna sõsarad". Saun on igipõline, meie sauna täpset päritolu ja sünniaega on väga raske paika panna. Tundub nii, et oleme ta aastatuhandeid tagasi Uraalidest tulles juba siia kaasa toonud.

Kirjalikes allikates, mis küll meie ajalooga võrreldes vaid väikest ajaosa hõlmavad, leiame sõna “saun” Jõelähtme kihelkonna Saunja küla nimes 13. sajandi alguses.

Põhja-Eestis ja seega ka Virumaal on vanu talusaunu säilinud märksa vähem kui Saaremaal või Lõuna-Eestis. Siiski saab ka nende väheste järgi teha omi järeldusi, mis kinnitavad, et siitkandi saunad olid enamalt jaolt paekivist laotud seinadega ja olulise erinevusena lõunapoolsetest saunadest asus keris lava kõrval leiliruumi tagaseinas.

Enne “ehitatud” saunade tekkimist rajati saunad tavaliselt koopasse, maa sisse. Selle traditsiooni kestmist ka hiljem näitab tõik, et nii Põhja- kui ka Ida-Eestis rajati saunad muldkatusega.

Kerisekivid pidid olema veekogu-äärsed kõvad ja sinised kivid, mis tuule ja vee käes olid puhtaks läinud. Vanarahvas teadis ütelda, et “mere vees ja jõe põhjas seisnud kivid ei anna vingu”.

Kas tahad alati teada, kui Lääne-Virumaa Uudistes sel teemal kirjutatakse? Kasuta Minu Lääne-Virumaa funktsiooni ja vali märksõnad, mida oma personaalses uudiskirjas näha tahad.