Rakvere linnuse keldris oli kullakaevuri andmetel kaks tünni kulda.
Foto: SA Virumaa Muuseumid
Ühest taolisest kirjutas ajaleht Virulane 19. augustil 1933 tolle aja kohta ülipika loo. Küllap oli selle loo ilmumise põhjuseks ka kaitseseisukorrast tulenev tsensuur. Igal juhul leidus tolles 19. augusti lehenumbris kummalisi nupukesi ja Virulase enda reklaame kohtadel, kus muidu oleks kindlasti mingi oluline uudis olnud.
Need rakverlased, kes pole kuulnud Tallikast, ei saa ennast ikka „päris“ rakverlasteks nimetada. Oli ju 1885. aasta jõulukuus sündinud ja Tallinna 54 elanud Eduard Tallikas legendaarne kuju.
19. sajandi lõpul elas Rakveres üks kõva vanamees, keda kutsuti Ratta-Kael Madissoniks. Ratta-Kael oli suur naljamees ja seetõttu tunti teda hästi nii Rakveres kui ka ümbruskonnas.
Miks on vaja surnukehi lahata? Kuidas see käib või õigemini 90 aastat tagasi käis? Ja kuidas juhtus nii, et Rakveres legendaarne „kindral“ enne lahkamist ellu ärkas
Tänapäeva töömaailmas kohtuvad kontorites sageli erinevad põlvkonnad: beebibuumerid, X-põlvkond, milleeniumilased ja Z-põlvkond. Igaühel neist on oma ootused, tööharjumused ja suhtumine töökeskkonda. Selline mitmekesisus võib tunduda keeruline, kuid pakub ka väärtuslikku võimalust õppida ja kohaneda erinevate lähenemistega.