Kaarel Karm kirjutas end meie teatrilukku paljude superrollidega esmalt Estonia ja hiljem draamateatri laval. Tema osatäitmiste nimistusse kuuluvad teiste seas Hamlet ja Othello, Kaval-Ants ja Oru Pearu, Kihnu Jõnn ja Olovernes.
- Kaarel Karm 1945. aastal Hamleti rollis Estonias. Foto: Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum
Kuigi Kaarel Karm (kodanikunimi oli tal tegelikult Karl Länts) sündis 18. oktoobril 1906 Narvas, veetis ta oma lapsepõlve Lääne-Virumaal – Vihulas, Tatrusel, Varangul, Kundas. Ning Karula külje alla rajas ta hiljem oma Kuusiku suvekodu. 1930-ndail aastail lavastas Kaarel Karm Vihula rahvamajas isetegevuslaste näidendeid ja mängis neis ise kaasa.
Hariduse sai Karm Tallinnas, kus ta õppis poeglaste kommertskoolis, 1925 lõpetas nooruk dekoratsiooni erialal Riigi Kunsttööstuskooli. Koos graafikat õppinud koolivenna Ants Eskolaga, kellega koos kunsttööstuskoolis asjaarmastajalikku teatrit tehti, mindi 1925. aasta suvel Estonia poolt välja kuulutatud näitlejate katsetele.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Käru küla oli vanasti hirmpikk soolikas, mis lookles metsade vahel kilomeetrite ulatuses. Küla lõunatipus asus Kuremaa mõisa metsavahi talu Maikoja, kus täpselt 130 aastat tagasi ehk 20. märtsil 1893. aastal sündis poisslaps, kes sai nimeks Hugo Johannes Laur.
Meil on olnud äraütlemata palju õnne, et meil on siin Virumaal olnud selline mees nagu Jakob Liiv. Just seesama kitsaste prilliraamide tagant kelmikalt kiikav vuntsidega vanahärra, kes on nii teenimatult oma noorema venna Juhani varju jäänud.
Eesti teatriloo üheks suureks legendiks oli noorelt lahkunud Hilda Gleser, kes jõudis teatrilavale suuresti tänu Jakob Liivile. Aga ennekõike ikka tänu oma suurele tahtmisele.
Umbes 90 ja pisut enam aastat tagasi oli Rakvere ja Tapa jalgpallimeeskondade üks kõvemaid tegijaid nooruke ohvitser Alfred Rebane. 1960. aastal omistati talle tubli teatritöö eest Eesti NSV rahvakunstniku aunimetus.
Varahaldur ja majandusekspert Peeter Koppel leiab, et praegune majanduskeskkond on suhteliselt kesine, kuid me pole selles lõpuni ise süüdi.