Riik on omavalitsused jätnud külma kätte, kui eelarveid oluliselt mõjutavad otsused on jäetud viimasele tunnile.
- Paremal linnade ja valdade liidu tegevdirektor Veikko Luhalaid, vasakul Väike-Maarja vallavanem Indrek Kesküla. Eesti Linnade ja Valdade Liidu tegevdirektori Veikko Luhalaiu sõnul on 79 omavalitsusest igas viiendas rahaasjadega kehvasti.
„Milline on järgmisel aastal õpetajate palgaraha? Milline on automaksu saatus? Kas omavalitsused saavad sealt oma osa?“ küsib Eesti Linnade ja Valdade Liidu tegevdirektor Veikko Luhalaid küsimusi, mis keerlevad praegu omavalitsusjuhtide peas.
Ta ütleb otse, et valitsuse tõmblev ja analüüsitu poliitika on pannud omavalitsused raskesse olukorda. „Omavalitsused peavad andma volikogudele eelarved üle, aga teada ei ole isegi järgmise aasta tulubaas,“ kirjeldab Luhalaid.
Järgmise aasta eelarve on volikogule üle andnud Väike-Maarja vald. Selle vallavanem Indrek Kesküla ütleb, et aasta-aastalt on valla eelarved läinud pingelisemaks.
Elanikega suheldes tuuakse Kesküla sõnutsi enim välja vajadust parandada kohalikke teid, kuid riigipoolne teede rahastus on püsinud viimased 13 aastat sama. „Me ei suuda kohalike omavalitsuste teedevõrku, mis on riigi teedevõrgust 40 protsenti, ära hooldada 2010. aasta raha eest,“ sõnas Kesküla.
Vallavanema kinnitusel on rahandusminister Mart Võrklaev rääkinud, et automaksust saadav raha võimaldaks riigil suurendada valdadele teede korrashoiuks mõeldud rahastust. Valla eelarves ei juleta Kesküla sõnul ministri räägituga arvestada.
Luhalaid ütleb uuringutele tuginedes, et teedevõrgu arenguks oleks vaja suurendada omavalitsuste teedevõrgu rahastust 170 miljoni euroni. Hetkel on see 29 miljonit.
Hetkel kuum
Koolid, hoiduge gaasilise modernsuse eest!
Tagasi Lääne-Virumaa Uudised esilehele