Kolmapäeval, 3. jaanuaril tähistatakse kõikjal Eestis Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva, et avaldada austust Eesti iseseisvuse eest võidelnutele.
- 3. jaanuaril kell 10.30 mälestatakse Rakvere Vabadussõja ausamba juures Eesti iseseisvuse eest võidelnuid. Foto: Kristel Mänd
Rakvere linnas mälestatakse Vabadussõjas võidelnuid pärgade asetamisega Vabadussõja ausamba juures (Lai tn 34) algusega kell 10.30. Mälestuspalve loeb Rakvere Kolmainu koguduse õpetaja Tauno Toompuu.
Vabadussõda algas 28. novembril 1918, mil Nõukogude Vene väed tungisid üle Narva jõe ning hõivasid 1919. aasta alguseks märkimisväärse osa Eestist. Loomisel olev Eesti armee, mida toetasid Soome ja mitme teise maa vabatahtlikud, suutis vastase rünnakud peatada ja tagasi tõrjuda.
Alates 1919. aasta märtsist oli peaaegu kogu eestlaste asuala taas Eesti Vabariigi kontrolli all. Ka edasistes ägedates lahingutes ei suutnud Punaarmee Eesti sõjaväe ja rahva vastupanu murda.
Relvad vaikisid 3. jaanuaril 1920 kell 10.30, mil jõustus Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel 31. detsembril 1919 sõlmitud vaherahu. Eesti kaotas sõjas 6275 inimese, neist 3588 otseses lahingutegevuses.
Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev, 3. jaanuar, on Eestis ka lipupäev.
Seotud lood
105 aastat tagasi, 28. novembril 1918 tungisid Punaarmee Põhjarinde väed kahe diviisiga (kokku 12 000 meest) Narvas üle Eesti piiri. Algas Vabadussõda.
25. novembril 1889 sündis Järvamaal Võhmuta vallas Metsla külas Jürimardi talus poisslaps, kes sai nimeks Joosep Allikas. Aastakümnete jooksul mõjutas see mees Virumaa hariduselu ning jättis maha põnevad mälestused nii elust vangina esimese maailmasõja päevil kui ka oma töömeheaastatest Virumaal.
Omal ajal oli Rakvere Eesti mastaapides tuntud ja tunnustatud spordikeskuseks, kust vaatamata ülikesistele võistlus- ja treeningoludele võrsus kümneid arvestatavaid sportlasi. Rakvere staadion avati kõigi raskuste kiuste alles 29. mail 1930. aastal. Seega saab see teenekas spordiplats täna 93aastaseks.
Kui praegu võib autoga ringi liikudes rebaseid üpris sageli näha, seda ennekõike tänu marutauditõrjele, siis veidi enam kui sada aastat tagasi olid reinuvaderid Eestis üpris harudlased.
Eesti riigi julgeolek sõltub igaühe panusest ja ka ettevõtetel on oma osa mängida. Tööandjal on võimalik mitmeti kaasa lüüa, näiteks säilitades reservõppekogunemistel osalejate töötasu, pakkudes reservistidele soodustusi, võimaldades vaba aega või kodust töötamise võimalust, kui elukaaslane on õppekogunemisel.
Hetkel kuum
Tagasi Lääne-Virumaa Uudised esilehele