Rakvere raudteejaam – loomade põrgu ja litside oaas
Loomakaitse ja loomade heaolu eest hoolitsemine ei ole sugugi 21. sajandi väljamõeldis. Juba sadakond aastat tagasi pöörati loomade halvasti kohtlemisele omajagu tähelepanu.
Rakvere raudteejaam 1920.-tel aastatel. Nagu pildilt näha, oli juba tollal Rakveres ringtee olemas. Foto: SA Virumaa Muuseumid
Loomade kohtlemistingimused Rakvere raudteejaama kaubahoovis tegid inimestele muret ikka ja jälle ja ka 1929. aasta 18. mai ajalehes Virulane juhiti probleemile tõsiselt tähelepanu.
Kui meil praegu ei ole ikka veel täpselt aru saada, kui palju ikkagi automaksu maksma tuleb hakata, siis 16. aprillil 1929 tegi ajaleht Virulane kenasti selgeks, millised automaksu määrad tollal olid.
Omal ajal oli usuhullukesi pea igal pool ning nad elasid oma hullust päris kummalisel moel välja. Aasperes näiteks arvasid usuhullud, et hobune on kurjast vaimust vaevatud ja üritasid kurivaimu hobusest saunas välja vihelda.
Kui noored seda va vanainimese asja teevad, võib ikka juhtuda, et tagajärjeks on tütarlapse rasedaks jäämine. Ja sugugi mitte alati pole see oodatud-soovitud.
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.