Täna saab üks väärikas Rakvere maja tähistada oma 95. sünnipäeva. Tähistajaid aga paraku eriti ei ole ...
- Esiplaanil käsitööliste seltsimaja. Foto: SA Virumaa Muuseumid
Jutt käib omaaegsest Rakvere Käsitööliste Abiandmise Seltsi hoonest, mis ehitati 1929. aastal kohaliku mehe Ferdinand Gustav Adoffi projekti järgi. Tänapäeval on hoones ilusalong, aga vähemalt einelaud ka, nii nagu omal ajal.
Suur saal seisab aga tühjalt ja laguneb. No ikka see omaaegne KIT-i klubi. Aga vaatame, mida kirjutas ajaleht Virulane kaks päeva pärast seltsimaja avamist ehk 29. oktoobril 1929 avapidustustest.
„Pühapäeval, 27. oktoobril avati Rakvere Käsitööliste abiandmise seltsi uus seltsimaja. Avamistseremooniast võtsid osa Luteri ja Õigeusu vaimulikud, omavalitsuste, seltskondliste organisatsioonide, kaitseväe j. t. esindajad. Tervitusi oli tulnud üle kogu riigi.
Seotud lood
Rakvere käsitööliste selts oli omal ajal linna üks tegusamaid organisatsioone, mis loodi 1906. aasta septembris.
Meil on olnud äraütlemata palju õnne, et meil on siin Virumaal olnud selline mees nagu Jakob Liiv. Just seesama kitsaste prilliraamide tagant kelmikalt kiikav vuntsidega vanahärra, kes on nii teenimatult oma noorema venna Juhani varju jäänud.
Rakvere südalinnas on Ferdinand Gustav Adoffi nime kandev tänav. Aga mis mees too Adoff, kellel täna sünniaastapäev, üldse oli?
Tänasele lugejale ei ütle nimi Tõnis Kalbus ilmselt suurt midagi. Virumaalasele toob ta pisut lähedasemaks ehk asjaolu, et Esimese maailmasõja päevil ja Vabadussõja alguses oli see 5. detsembril 1880. aastal sündinud mees Rakvere kreisikomissariks ja Viru maaomavalituse esimeheks.
Eesti riigi julgeolek sõltub igaühe panusest ja ka ettevõtetel on oma osa mängida. Tööandjal on võimalik mitmeti kaasa lüüa, näiteks säilitades reservõppekogunemistel osalejate töötasu, pakkudes reservistidele soodustusi, võimaldades vaba aega või kodust töötamise võimalust, kui elukaaslane on õppekogunemisel.