Vinni vallas tõuseb veeteenuse hind
Alates 1. juulist 2025 jõustuvad AS Emajõe Veevärgi tegevuspiirkonnas uued veeteenuse ja reovee ärajuhtimise hinnad. Hinnatõus mõjutab otseselt kümnete tuhandete elanike igapäevaseid kulutusi vee- ja kanalisatsiooniteenusele. Kuid miks hinnad tõusevad ja kas see on vältimatu?
Alates 1. juulist tuleb Vinni vallas tasuda võetud joogivee eest 2,102 eurot/m³ ilma käibemaksuta (2,606 eurot koos käibemaksuga). Praegu kehtiv käibemaksuga hind on 2,174 eurot/m³.
Tasu olmereovee ärajuhtimise ja puhastamise eest eraklientidele on alates 1. juulist 2,858 eurot/m³ ehk 3,544 eurot/m³ senise 3,081 eurot/m³ asemel. Seega tuleb igal eratarbijal hakata alates 1. juulist iga kuupmeetri tarbitud vee eest hakata maksma rohkem 89,5 senti. Ühele tavalisele Eesti perele tähendab see aastas kümnete eurode suurust lisakulu.
AS Emajõe Veevärk tõdeb, et praegused hinnad ei vasta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses sätestatud kulupõhisuse põhimõttele. Seega tuleneb hinnamuutus seadusest, et tagada vajalik elutähtsa teenuse jätkusuutlikus ning teenuse seaduste nõuetele vastavus ja toimepidevus.
Seni on suurem osa taristu rajamisest ja rekonstrueerimisest tehtud ära Euroopa Liidu toel, kuid toetustele enam loota ei saa, sest Eesti ei ole enam Euroopa Liidu kriteeriumite järgi abi vajav riik. Probleem peitub ka Konkurentsiameti varasemas metoodikas. Nimelt ei ole seni lubatud veeteenuse hinnas arvestada toetuste eest rajatud ühisveevärgi ja kanalisatsiooni taristu amortisatsiooni ehk kulumit kogu ulatuses. See tähendab, et vee-ettevõte ei ole saanud süsteemselt koguda vahendeid selleks, et taristu eluea lõppedes need omafinantseeringuga asendada.
Selle asemel on soovitatud võtta laenu, kuid see pole alati jätkusuutlik lahendus. Laen tuleb tagasi maksta kiiresti ja koos intressidega, samas kui kulumi kaudu oleks võimalik koguda investeerimisraha järk-järgult ja planeeritult.
AS Emajõe Veevärk seisab silmitsi mahuka investeerimisvajadusega: järgmise 12 aasta jooksul on vajalik teostada 80 miljoni euro väärtuses taastusinvesteeringuid. Kuna omafinantseeringut ei ole võimalik kulumi kaudu koguda, tuleks kogu see summa võtta laenuna, mis tuleks tagasi maksta 15 aasta jooksul koos intressidega. See tähendaks, et raha kuluks lisaks teenuse parandamisele ka, finantskulude katmiseks, mis omakorda tähendaks veelgi kõrgemat veeteenuse hinda.
Ettevõte soovib koguda kulumit hinnakomponendina, et vältida olukorda, kus kõik investeeringud tuleb teha laenurahaga. See muudatus on tarbijale pikas perspektiivis soodsam.
Joogivee kvaliteet ja keskkonda juhitav heitvesi vajab ajakohast ja hästi toimivat taristut, mille tagamiseks tuleb järjepidevalt ja sihipäraselt investeerida. Kriisideks valmistumiseks on samuti ette nähtud uued nõuded ning kehtestatud on hulk uusi õigusakte, mis on seotud küberturvalisusega, ohutusega, teenuse toimepidevusega. Lihtsustatult selgitades – tegemist on valdkonnaga, mis vajab taristu (pumplate, puhastite, torustike jm) rajamiseks, töös hoidmiseks ning kaasajastamiseks igal aastal investeeringuid.
AS Emajõe Veevärk teeninduspiirkond asub peamiselt maakonnakeskustest ja suurematest linnadest väljaspool ning teenindab väikeseid asulaid. Veeteenuse hinnast rääkides joonistub selgelt välja seos elanikkonna suuruse, asustustiheduse ja veehinna vahel. Mida vähem inimesi ühe torukilomeetri peal asub, seda kallimaks muutub ühiku hind.
Vinni vallas on ettevõttel kavas Roela ja Tudu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimine ja laiendamine.
Tarbijate ja omavalitsuste ootused veeteenusele on ajas kasvanud. Üha olulisemaks muutub lisaks vee kvaliteedi tagamisele ka teenuse töökindlus ja toimepidevus. Järeleandmisi teenuse kontrolli, hoolduse ja investeeringute arvelt ei ole võimalik teha ning selle tagamiseks vajalikud kulud aastate jooksul pigem kasvavad. AS Emajõe Veevärk teeb juba täna joogiveele rohkem omaseiret, kui Terviseamet nõuab. Eesmärk on minimeerida probleemolukordi ning avastada esimesel võimalusel võimalikke joogivee kvaliteedihäiringuid.
Hetkel kuum
Lisaks eeldavad omavalitsused, et vee-ettevõte suudab tagada joogivee kättesaadavuse ka elektrikatkestuste korral – näiteks tormide või suurte lumesadude ajal. See tähendab järjepidavaid investeeringuid tulevikus dubleerivatesse elektrivarustussüsteemidesse nagu generaatorid või taastuvenergiapargid koos salvestustehnoloogiaga.
1. juulist 2025 jõustub Eestis uus käibemaksumäär – 24% senise 22% asemel. See mõjutab otseselt ja kaudselt ka veeteenuse lõpphinda. Vesi ja kanalisatsioon on käibemaksuga maksustatavad teenused, mistõttu tõstab see muudatus teenuse hinda sõltumata vee-ettevõtte otsustest.
Tarbijale tundub hinnatõus koormav. Samas ei ole ilma investeeringuid tegemata võimalik tagada teenuse kvaliteeti ja kestlikkust nii tavaolukorras kui kriisihetkedel.
Eesti riik on välja öelnud, et vee-ettevõtted peavad hakkama saama ilma riiklike toetusteta ning vajalikud kulud ja investeeringud tuleb katta veeteenuse hinnast. See tähendab et tarbijad, vee-ettevõtted, omavalitsused, konkurentsiamet ja seadusandja peavad suutma leida parema ühise arusaama kulupõhisest ja vastutustundlikust hinnastamisest, mis oleks alus targemale ja õiglasemale veeteenuse korraldusele kogu Eestis.
Seotud lood
Uus kuu toob mitmel pool uued hinnad.
Mitme pool Eestis ollakse põua tõttu hädas veenappusega. Lääne-Virumaal lood õnneks eriti hullud pole, ehkki hädakella lüüakse siingi.
Vinni, Pajusti, Kakumäe ja Viru-Jaagupi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimistööd on valmis. Suursündmust tähistati teisipäeval Mõdriku külas Peidu kinnistul, kuhu suure töö viimase etapina kerkis nimetatud piirkonda teenindav kaasaegne reoveepuhasti.
24. mail ilmus Pajusti alevikku Luige maantee äärde tuulikuid kiitev reklaamtahvel. Kliimaministeeriumi kampaania ärritab kohalikke elanikke, lisaks tekitab küsimusi reklaami paigaldamise õiguspärasus.
Toomas Väinaste nn värbamistöö koolidirektori kabinetis on valla teiste poliitikute arvates lubamatu tegevus, ometi võis poliitikute taolist tegevust ette näha.
23. mail toimub Von Krahli teatrimajas Rakvere Elustiilipäev – avalik sündmus, mis tõstab esile puhkamise kui teadliku eluoskuse ja vaimse tasakaalu osa. Ürituse tänavuseks juhtmõtteks on „Puhkus on jõud!”.
Enimloetud
4
6
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Lääne-Virumaa Uudised esilehele