Lahemaale rajati ebapärlikarpide kasvatusjaam

RMK Põlula kalakasvatustalitus alustas ebapärlikarbi kasvatamist juba 2020. aastal, kuid seni olid võimalused selleks piiratud.

„Ebapärlikarbi populatsiooni päästmiseks oleks vaja noorkarpide kasvatamise mahtu mitmekordistada. Uus kasvatusjaam võimaldab meil kasutusele võtta erinevaid paljundamisviise ja suurendada kasvatatavate noorkarpide arvu 10 korda. Kui hetkel on kasvatamisel 4500 1-5 aastast karpi, siis loodame, et viie aasta pärast on neid on juba 40-50 tuhat ning osad neist vabastatud ka kodujõkke järgima oma looduslikku rada,” kinnitas RMK Põlula kalakasvatustalituse juht Kunnar Klaas.

„Ebapärlikarbi elu algus on tähelepanuväärne. Isasloomad väljutavad suvel vette suures koguses seemnerakke, kust need satuvad veevooluga emaslooma lõpustele, kus viljastavad seal paiknevad munad. Munadest arenevad glohhiidid ehk parasiitsed vastsed ja paar nädalat hiljem paiskab emasloom need jõkke. Nii tillukesed olendid peavad ellujäämiseks ja edasiseks arenguks kinnituma forelli või lõhe lõpuste külge, kus nad parasiteerivad umbes 9 kuud, enne kui end kala küljest vabastavad ja iseseisvat elu alustavad,” kirjeldas Kunnar Klaas ebapärlikarbi elu algust.

Kõik see toimub ka looduslikult, kuid jões on probleemiks ebapärlikarbi noorjärkude ellujäämine, nii on karbijõe populatsioon muutunud üha vanemaks ja ilma kaasabita ähvardab väljasuremine. „Pärast kala lõpustelt vabanemist elavad noored ebapärlikarbid mitu aastat jõepõhja kruusakihti kaevunult, kus nad elupaiga mudastumise korral võivad jääda hapnikupuudusesse ja hukkuda. Sel põhjusel kasvatame noorkarpe jões ja kasvatusjaamas kuni kriitilisemate eluetappide möödumiseni,” selgitas Klaas.

Eestis on ebapärlikarp alles vaid ühes Lahemaal asuvas jões ja selle ääres oli omakorda ainult kaks kohta, kus kasvatusjaama ehitamiseks tingimused sobisid. Kunnar Klaasi sõnul tuleb selle eest tänada maaomanikke, kes andsid nõusoleku jaama ehituseks oma valdusse ning nõustusid pikaajalise maakasutuslepingu sõlmimisega.

Uue kasvatusjaama hoones ja välialal hakatakse hoidma nii vastsetega nakatunud forelle kui ka noorkarpe. Karbijaama hoones asuvad kasvatusrennid karpidele ja erinevas mõõdus basseinid forellidele. Vesi jõuab jõest hoonesse pumba abil ja veevarustussüsteem võimaldab vett ka korduvkasutada. Näiteks, kui tekib vajadus kasvatusprotsesside kiirendamiseks tõsta veetemperatuuri. Välialal on basseinid ja rennid nakatunud forellide hoidmiseks.

Lisaks on hoones ka kontori- ja laboriruum, mida saab kasutada jõevee analüüsimiseks ja noorkarpide kontrollimiseks.

Kasvatusjaama rajamisel õpiti palju ka teiste riikide kogemustest ning valminud karbijaam on igati kaasaegne, kõikidele nõuetele ja ootustele vastav kompleks. Kasvatusjaama projekteeris Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ ja ehitas Mefab OÜ.

Ebapärlikarbi kasvatusjaama kogumaksumus koos kõikide maksudega oli ca 744 000 eurot. Selle summa sisse mahub projekteerimine, elektriliitumine, autori- ja ehitusjärelevalve ning ehitustöö koos sisseseadega. Projekti rahastas RMK.

Ebapärlikarp on Eesti kõige pikaealisem loom. Ta on aeglase kasvuga, saab suguküpseks 10-20 aastaselt ja võib elada üle saja aasta vanuseks. Eestis on leitud üle 130 aasta vanuseid ebapärlikarpe.

Ebapärlikarp on üks ohustatumatest mageveekarpide liikidest kogu maailmas. Eestis kuulub ta ainsa selgrootuna I kaitsekategooria liikide nimistusse. Keskkonnaamet on kinnitanud ebapärlikabi kaitse tegevuskava, kus on kavandatud liigi elupaikade taastamine ja noorkarpide kasvatamine.