RMK Põlula kalakasvatuskeskus asustas aprillis-mais kokku 739 000 noorkala ja kalavastset. Tugevat turgutust said siiapopulatsioonid ja Eesti lõhejõed.

- Lõhede asustamine Pärnu jõkke.
- Foto: Kristi Kool
RMK Põlula kalakasvatuskeskuse nõunik Ene Saadre ütles, et arvuliselt kõige rohkem asustati äsjakoorunud siiavastseid, kelle isendikaal on umbes 10 milligrammi. „Siiavastsed viidi samadesse piirkondadesse, kust on pärit nende paljundamiseks võetud mari ja niisk. Seekord said täiendust Peipsi järve, Pärnu jõe ja Väinamere siiavarud,“ kinnitas kalakasvatusnõunik.
Kõige rohkem õnnestus tema sõnul seekord kasvatada järelkasvu Peipsi järve jaoks, kuhu asustati üle 395 000 isendi.
Pärnu poolsiirdesiigu asustati Pärnu jõkke üle 124 000. „Tegu on siiavormiga, kes erinevalt meres kudevatest siigadest siirdub kudema Pärnu jõkke,“ täpsustas Ene Saadre.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Väinameres kudevate merisiigade vastsed asustati koelmualadele Soonlepa ja Matsalu lahtedes, kokku üle 134 000 isendi.
Merisiia asustamine Väinamerre on üks osa kliimamuutuste mõjudega kohanemise projektist LIFE SIP AdaptEst. Põlula kalakasvatuskeskus aitab selle projekti toel parandada veekogude ja nende elustiku seisundit.
Kokku said võimaluse oma elu looduslikes tingimustes jätkata 645 000 siiavastset. Osa siiavastsetest jäid Põlula kalakasvatuskeskuse tiikidesse edasi kasvama ja need asustatakse ühesuviste noorkaladena sügisel.
Lõhed viidi jõgedesse ühe- ja kaheaastaste noorkaladena, kellest Ene Saadre kinnitusel laskub suurem osa samal kevadel toitumisrändele merre. Soome lahe jõgedesse - Jägala, Purtse ja Valgejõkke asustati kokku 6 000 kaheaastast lõhet, Purtse sai lisaks veel 13 000 üheaastast lõhet.
Liivi lahe päritolu lõhed asustati Pärnu jõkke – 8000 kaheaastast ja 58 000 üheaastast noorkala. Kaheaastased lõhed olid asustamise ajal juba 270 grammi raskused ehk korraliku heeringa mõõtu; üheaastased umbes kilusuurused, 40 grammi raskused.
„Tuura me seekord ei asustanud, teeme seda sügisel, kui nad on suuremaks kasvanud,“ lubas kalakasvatusnõunik Ene Saadre.
RMK Põlula kalakasvatuskeskus asustab kalu kaks korda aastas – kevadel ja sügisel, kui veekogude ja kalakasvanduse veetemperatuurid on sarnased. Asustatakse ainult sinna, kus looduslikud asurkonnad on nõrgad või hävimisohus ja vajavad kalakasvatusliku taastootmise tuge.
RMK Põlula kalakasvatuskeskus on ainus kalavarude taastamisega tegelev riiklik asutus Eestis.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
23. mail toimub Von Krahli teatrimajas Rakvere Elustiilipäev – avalik sündmus, mis tõstab esile puhkamise kui teadliku eluoskuse ja vaimse tasakaalu osa. Ürituse tänavuseks juhtmõtteks on „Puhkus on jõud!”.