Pulmapidu lõppes tragöödiaga

Ajaleht Virulane kirjutas 3. juunil 1930: „Laupäeval, 31 mail. algasid Roelas Margarethe K. js Johannes R. pulmad. Pulmapidu kestis öö läbi ja seda jatkati järgmisel päeval Kulina-Uuearus peigmehe pool.

Pühapäeva hommikul peale kohvijoomist, kus muuseas ka alkoholi tarvitati, otsustati teha lõbusõitu pulmas viibiva Aksel Kello kergeveoauto “U-193-ga“.

Masinasse asus 22 inimest — mehi, naisi ja lapsi. Rooli taha istus autoomaniku vend Ferdinand Kello. Masinale pandi täis aur peale ja sõit läks ülilõbusas tujus Kulina poole.

Pool kilomeetrit pulmamajast eemal teeb maantee järsu käänaku. Täiel sõidul sattus käänu peal autoratas rööpasse. Juht tahtis masinat roopast välja keerata, aga järgmisel silmapilgul tõusid juba auto tagumised rattad õhku. Masin langes raksatades kummuli, seesistujaid enese alla mattes või kõrvale paisates.

Kostsid appihüüded ja hoigamised. Kisa peale jooksid pulmamajast inimesed kohale. Katastroofipaik pakkus õige õudset pilti.

Kummuli lamava auto alt ronisid välja veriste nägudega ja lõhki rebitud riietega inimesed. Juhiistme all lamas lömastatud käega ja verise peaga Johannes Vanari. Kraavikaldal hoigas Aksel Kello. Autos viibivad lapsed oli kukkumise hoog nii õnnelikult autost välja paisanud, et nad peaaegu vigata pääsesid. Täisealistel sõitjatel olid aga peaaegu kõigil pead verised ja kehad muljuda või põrutada saanud.

Telefoniteel kutsuti Rakverest arst välja. See konstateeris Joh. Vanari juures käeluu purunemist ja Aksel Kellol parema rangluu murdu. Mõlemad vigastatud toimetati Rakvere erahaigemaja, kus Vanaril kohe purustatud vasak käsi õlast saadik maha lõigati.

Üldse tuli kohapeal abi anda 7 inimesele. Vähemaid ravitsemisi joodi ja plaastritega oli vaja pea igal lõbusõitjal.

Millest õnnetus õieti tingitud, on kaunis raske selgitada. Haigemajas lamavat Vanarit ei saa raske peavigastuse ja kaelahaava tõttu praegu veel üle kuulata. Niipalju saab ta jutust siiski aru, et juht Kello on olnud viinastanud olekus. Juht omakorda ütleb põhjuseks olevat rooli rikkimineku järsul käänakul.

Asja kohta on vali juurdlus käimas. Arvatavasti selgitatakse õnnetuse pärispõhjus nende päevade sees.“

Ja selle loo lõpus on pisike täiendus, mis annab teada, Johannes Vanari suri arvatava sisemise verejooksu tõttu sama päeva südaööl.

Mida sa ikka teed, kui mõistust napib ja meri on põlvini...