Tulemas loeng esivanemate hügieenist ja peldikukultuurist

Millist elu elasid meie esivanemad 100 aastat tagasi – sellest, kuidas inimesed minevikus tegelikult oma igapäevast elu elasid, on meie teadmised võrdlemisi napid. Kas pesemine oli sakste värk? Kus asjal käidi ja millal hakati peldikuid ka siseruumidesse ehitama? Mitu korda nädalas nägu pesti ja millega pühiti tagumikku?

Kui Heiki Pärdi Eesti Rahva Muuseumis juhuslikult 1920. aastate sanitaartopograafilise arhiivi peale sattus, oli tema edasine elukäik otsustatud. Arhiivis sisalduv teave meie esivanemate haiguste, arstiabi võimaluste, tubade ja õue puhtuse, saunaskäimise, isikliku hügieeni, rõivastuse, prostitutsiooni, söömistavade, alkoholi- ja tubakatarbimise ja muu kohta, on olnud põhjatuks uurimisallikaks.

Loengul saame kuulda nii mõndagi eestlaste hügieenist ja harjumustest 19. sajandi lõpust 20. sajandi keskpaigani, mis pöörasid pea peale senised väärtushinnangud ja käitumisviisid.

Heiki Pärdi on Eesti Vabaõhumuuseumi vanemteadur. Ta on töötanud Eesti Rahva Muuseumis teaduri, osakonnajuhataja ja teadusdirektorina, olnud Tartu Kunstimuuseumi direktor ning Eesti Vabaõhumuuseumi teadusdirektor.

Pärdi on pälvinud oma pikaajalise silmapaistva professionaalse ja loomingulise tegevuse eest rahvusteaduste ning -kultuuri alal Oskar Kallase stipendiumi. Ta on uurinud eesti argikultuuri ligemale veerand sajandit ja kirjutanud hulgaliselt teedrajavaid artikliteid ning raamatuid nagu “Eesti argielu. Teekond moodsasse maailma.” (2017), “Eesti talu. Eesti uuem taluarhitektuur 1850-1950” (2021), “Maa ja linna vahel. Eesti alevite lugu” (2023). Lisaks on Heiki Pärdi jaganud oma teadmisi Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia ehituse eriala üliõpilastele.

Osalemine sooduspiletiga 5 eurot. Kehtib Muuseumikaart.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.