Euroopa Keskpank langetas 8. korda intresse

Tegemist oli analüütikute poolt üksmeelselt oodatud otsusega, eriti pärast seda, kui teisipäeval teatas Eurostat, et energiahindade tugeva languse tõttu langes euroala inflatsioon Euroopa Keskpanga võetud piirist allapoole, 1,9% tasemele.

Neljapäeval avaldas keskpank ka uue majandusprognoosi ja inflatsiooniootusi on seal 0,3% võrra kärbitud. See tähendab, et senise intressipoliitika ranguse tõttu jääb tuleval aastal inflatsioon allapoole soovitud piiri. Tänavu langeb keskmine inflatsioon euroalas 2%, tuleval aastal 1,6% ning ületuleval aastal taastub 2% tasemel.

Keskpanga teate järgi on madalama inflatsiooni põhjuseks energiahindade langus ning euro tugevnemine, kuid paljud keskpanga nõukogus on rääkinud, et senise rahapoliitika jätkudes kasvab oht inflatsiooni eesmärgist läbi põrutada. Ühe põhjusena võib veel välja tuua keskpangas mai lõpus avaldatud statistika, mille järgi on kolmandikul kodulaenuvõtjatest euroalas kodulaenu intressid veel tõusmata: see jätkab sisenõudluse kärpimist.

Eesti laenuvõtjaid enim mõjutav kuue kuu euribor langes täna intressikärpe eel 0,02 protsendipunkti võrra, 2,046 protsendini, mis on madalaim tase alates 2022. aasta oktoobrist.

Kui tänane otsus oli valdavalt ette teada, siis järgmise, juulikuise istungi kohta arvavad analüütikud, et keskpank eelistab pigem oodata ja vaadata, mida Trump oma kaubandussõjaga tegelikult peale hakkab. Bloombergi analüütikud arvavad, et pärast suve tuleb veel üks langetus ja sellega keskpank piirdub.

Põhjamaade pangad ootavad isegi rohkem. Swedbanki analüütik Tõnu Mertsina prognoosib, et suure tõenäosusega jätkub intressimäärade langetamine ka sügisel, septembris ja ilmselt pärast seda veel korra. “Nii peaks meie praeguse hinnangu järgi Euroopa Keskpanga intressimäär langema selle aasta lõpuks 1,5 protsendini,” ütles ta.

Samasuguse arvamuse ütles välja ka Danske Bank Soomes.

Praegu on keskpanga intressimäär arvestusliku neutraalse intressimäära (ligikaudu 2%) lähedal, mis enam ei piira ja veel ei toeta majandusaktiivsust euroalal. Mertsina märgib, et neutraalne intressimäär on riigiti erinev, sealhulgas Eestis peaks see olema kõrgem. Teisisõnu euroala intressimäärad juba ergutavad Eesti majandusaktiivsust.

Eestis laenulepingute aluseks olev 6 kuu euribor on langenud 2023. aasta oktoobrisse jäänud tipust juba üle 2 protsendipunkti. Enam kui 12 miljardi eurose eluasemelaenuportfelli ja ettevõtete üle 11 miljardi euro suuruse laenuportfelli juures on see Mertsina sõnul Eesti majandusele juba märgatav leevendus.

Intressimäärade langus on juba suurendanud laenude käivet. Selle aasta esimese nelja kuuga on uusi eluasemelaene võetud 40% rohkem ja ettevõtted on laenanud 26% rohkem kui aasta tagasi. “Nii oli aprillis majapidamiste eluasemelaenude portfell tervikuna ligi 9% ja ettevõtete laenuportfell 12% suurem kui aasta varem,” lisas Mertsina.

Laenukasv tähendab aga suuremaid investeeringuid, mis omakorda toetab majandusaktiivsust. Selle aasta esimese nelja kuuga on aastataguse madala võrdlusbaasi pealt kinnisvaratehingute arv Eestis suurenenud ligi 10%. Osa majapidamisi võivad laenukohustustest vabaks jäävat raha kasutada tarbimises. See oleks Mertsina sõnul juba leevendus sel aastal vähenevale netopalgale ja ostujõu langusele.