Kui võrrelda Eesti ettevõtlust spordiga, siis on meie tööstused soetanud endale küll profisportlase varustuse, kuid osalevad endiselt rahvaspordiüritustel, sest tippvõistluste kvalifikatsiooninormid käivad üle jõu, kirjutab Lääne-Virumaa Uudiste peatoimetaja Aivar Hundimägi.

- Lääne-Virumaa Uudiste peatoimetaja Aivar Hundimägi.
- Foto: Andras Kralla
Riigikogu põhiseaduskomisjonis on arutelu all idee, et kui riigipüha langeb nädalavahetusele, siis muutuks vabaks päevaks tööpäev enne või pärast pühi.
Ajal kui meie majandus kõigub languse ja kasvu vahel on vale hakata tekitama juurde vabu päevi. Pigem tuleks mõelda, kuidas parandada Eesti majanduse tootlikkust.
Covidi-ajal muutus Eestis väga populaarseks teemaks neljapäevane töönädal. Üks selle eestkõneleja oli tarkvaraettevõte Scoro, mis otsustaski vähendada tööpäevade arvu. Sellel nädalal kirjutas teemaveeb ITuudised, et nüüd on Scoro otsustanud eksperimendi lõpetada ning naaseb järgmise aasta alguseks järk-järgult tavalise töönädala juurde. Lisaks koondatakse ka osa töötajaid. Selles ettevõttes ei osutunud tööpäevade arvu vähendamine tulemuslikuks.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tegelikult tähendab neljapäevane töönädal või ka nädalavahetusele sattuva riigipüha kompenseerimine vaba tööpäevaga lisakulu ettevõttele, mille peavad lõpuks kinni maksma kliendid. Kui kliendid pole seda nõus tegema, siis kaotab ettevõte tulu ehk vähenevad võimalused tõsta töötajate palka ning teha investeeringuid.
Scoro asutaja ja juht Fred Krieger selgitas Äripäevale, et neljapäevane töönädal sobib hästi stabiilses majanduskeskkonnas ja perioodil, mil tehnoloogilised muutused ei ole nii kiired ega ulatuslikud. Ta põhjendas neljapäevasest töönädalast loobumist ka AI kiire arenguga.
See kõlab üllatuslikult, sest just AI-st loodetakse abimeest, mis aitab osa praegu inimeste poolt tehtavast tööst ära teha ja loob justkui eelduse tulla toime väiksema arvu inimeste või vähema tööajaga.
Tegelikult ei pruugi tehnoloogia areng või uutesse seadmetesse investeerimine tuua automaatselt kaasa efektiivsuse kasvu. Selle heaks tõestuseks on kaks Eesti ettevõtlust iseloomustavat näitajat, millele juhtis kolmapäeval Kunda sadamas toimunud Lääne-Virumaa majanduskonverentsil tähelepanu Eesti Panga majanduspoliitika ja -prognoosi allosakonna juhataja Rasmus Kattai.
Tema ettekandest selgus, et võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega on Eesti ettevõtted tublid investeerijad, kuid need investeeringud seisavad osaliselt jõude, sest ettevõtted ei suuda või ei oska kogu tehtud investeeringu potentsiaali ära kasutada. Seetõttu on liiga suur osa meie tööstuste tootmisvõmsusest alarakendatud ja tulemuseks on aeglasem majanduskasv.
Kui võrrelda Eesti ettevõtlust spordiga, siis on meie tööstused soetanud endale küll profisportlase varustuse, kuid osalevad endiselt rahvaspordiüritustel, sest tippvõistluste kvalifikatsiooninormid käivad üle jõu.
Kõrvutades Euroopa riikide ettevõtete tehtud investeeringuid protsendina SKPsse, on Eesti ettevõtted viimasel 15 aastal olnud esirinnas. Kui aga vaatame, kui palju tootmisvõimsusest on töötlevas tööstuses samal perioodil rakendatud, siis kuulub Eesti Euroopa Liidu kehvemate sekka.
Sellesse vastuollu on peidetud ka meie majanduskasvu võti. Võimalik, et meie ettevõtted on liiga väikesed või sõltuvad ära üksikute klientide tellimustest. Näiteks, kui ainsaks kliendiks on emafirma, kelle teistele tehastele tehakse allhanget. Või tegutsetakse vähestel eksporditurgudel ning ollakse seetõttu liigselt sõltuvad ühe piirkonna majandusarengust.
Hetkel kuum
Volikogus vihjati lahkhelidele valla haridusjuhiga
Artikkel jätkub pärast reklaami
Võimalik, et investeeringute statistikas on ka sellised rahapaigutused, mis pole otseselt tootmisega seotud. Kindlasti on terve hulk erinevaid põhjuseid, miks meie tööstused ei ole suutnud soetatud seadmetest võtta välja maksimumi ning oleme tootlikkuses Soome ja Rootsiga võrreldes kaks korda kehvemad.
Eesti majanduse tootlikkus on natukene üle 50 protsendi Rootsi ja Soome vastavast näitajast. Töötlevas tööstuses on see number aga 30% Rootsi ja Soome tööstuste tasemest.
Eesti majandusel ja ühiskonnal tervikuna hakkab minema alles siis hästi, kui meie ettevõtluse efektiivsusnumbrid märgatavalt paranevad. Seetõttu võiks ka riigikogus tarmukamalt diskuteerida selle üle, millised otsused aitavad tööstuste konkurentsivõimet tõsta.
Scoro on hea näide, et iga ettevõte ja töövõtja saavad ise otsustada, kas vabade päevade arvu suurendada või mitte. Poliitikud ja riik ei pea sellesse otsustamisse sekkuma. Ka viiepäevasele töönädalale tagasi minev Scoro ei välista, et nad tulevikus oma töönädala taas lühemaks muudavad, kui see peaks olema firmale kasulik.
Tegemist on Vikerraadio päevakommentaariga, mis oli eetris 6. juunil.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
1. mai on riigipüha, mis on esmaspäevast reedeni töötajate jaoks vaba päev. Kas 1. maile eelnev tööpäev on lühendatud ja mida toob töötajale kaasa see, kui tööandjad on nõus andma 2. mail vaba päeva tingimusel, et töötamata päev viiakse üle mõnele teisele puhkepäevale.
Eesti ühiskond peaks käivitama arutelud, et üle minna neljapäevasele töönädalale. See looks töökohti juurde - muu hulgas ka maapiirkondades. Teisalt on see muidugi töökorralduslikult tõsine väljakutse juhtidele, aga las olla, rääkis Omniva juhatuse esimees Mart Mägi Äripäeva tööjõuteemalises sisuturundussaates.
Üha enam hübriid- ja kaugtööle suunduvad inimesed toovad selle muutusega kaasa ka juhtimiskultuuri muutuse. Kes suudab muutusega kaasas käia ja protsessi käigus paindlikkust luua, on võitja, jagab peresõbaliku tööandja märgise programmi partner Ave Laas.
Neljapäevane töönädal võimaldab töötajatel oma aega paremini kasutada ja tagab õnneliku tiimi, rääkis Scoro tegevjuhi parem käsi Haldi Küla.
23. mail toimub Von Krahli teatrimajas Rakvere Elustiilipäev – avalik sündmus, mis tõstab esile puhkamise kui teadliku eluoskuse ja vaimse tasakaalu osa. Ürituse tänavuseks juhtmõtteks on „Puhkus on jõud!”.