Tervisedendaja alkoholipoliitikast: kui riik ei tee piisavalt, tegutsegem maakondlikul tasemel
VIROLis on ette võetud maakondliku alkoholipoliitika strateegia koostamine. Kantseliitliku sõnapaari taga on käimas aktiivne tegevus, mille eesmärgiks on koguda andmeid, näidata alkoholi tõttu tekkivat majanduslikku kahju arvudes, murda müüte ja anda soovitusi kohalikele omavalitsustele. Ikka selliseid, mis aitaksid tulevikus hoida inimeste tervist ja maksumaksja raha.
Suure töö võttis ette VIROLi rahvatervise ja turvalisuse spetsialist Pille Parra koostöös PPA-ga, kelle esindajaks antud projektis ennetustööspetsialist Krisli Kaldaru. Samalaadne tegevus on käimas ka Ida-Virumaal, milles samuti Kaldaru kaasa lööb.
“Alkoholitootmine on osa majandusest ja selle eesmärk on teenida tulu, paraku on vägijookide tarbimise tagajärjel tekkinud kulu suurem kui genereeritud tulu, ja see makstakse kinni meie tervishoiuressursist, PPA ressursist või kohalike omavalitsuste eelarvest,” sõnas Parra. Pole saladus, et nii nagu meie tervishoiusüsteem peab teiste haiguste kõrval tegelema joomisega kaasnevate haigustega, on keskmiselt 30% PPA väljakutsetest seotud alkoholitarbimise tagajärjel tekkinud konfliktidega.
Et väheneks alkoholitarbimine ja selle läbi maksumaksja raha põletamine joomise tagajärgedega võitlemisel, tuleks lisaks teadlikkuse tõstmisele rakendada sobivaid meetmeid ja siinkohal saaksid ka kohalikud omavalitsused üllatavalt palju ära teha. “On selgunud, et paljud KOVid ei ole isegi teadlikud, et neil see võimalus on,” märkis Parra. Kohaliku omavalitsuse võimuses on näiteks alkoholimüügi piiramine tanklates või vabaõhuüritustel. Kuna meie vallad on väikesed, tuleks neid samme astuda valdadel õlg-õla kõrval ning just selleks ühiseks teekonnaks pannaksegi loodetavasti juba sügiseks plaan paberile. Parra peab oluliseks, et valdadele antud soovitused põhineksid väljatoodud arvudel ja tõendatud teadmiselt.
Juurdunud müüdid
“Inimesed kipuvad arvama, et joomine on üksnes jooja probleem ja tihtipeale ei aduta sõltuvuse olemust ning seda, kuivõrd suurt osa ümbritsevast mõjutab üks alkoholisõltlane,” sõnas Parra, kelle sõnul on ringlemas omajagu müüte, mida otsast murdma tuleb hakata. “Joomine ei ole ühe õhtu tegevus, vaid selle mõju ulatub järgmisesse tööpäeva, perekondlikesse suhetesse ja jooja laste tulevikku,” rõhutas Parra.
Väga vale on suhtumine, et täiskasvanud inimene, las joob, ise teab. “Me kõik mäletame traagilist juhtumist Väike-Maarja vallas, kus joobes täiskasvanu süül hukkus 12-aastane laps,” märkis Parra.
Alkohol ja vaimse tervise mured on aga justkui küsimus, kas enne oli kana või muna - vaimse tervise mure paneb sageli käe pudelit haarama, tihe sõprus vägijoogiga tekitab omakorda vaimse tervise probleeme.
Probleemiks on ka sõltuvuse tunnistamine ning arusaam, kui keeruline on sellest välja tulla. “On teada, et vaatamata suurtele ravikuludele on vaid väike osa neid, kel õnnestub alkoholisõltuvus seljatada,” märkis Parra,
Kõige tõhusam on ühtlasi kõige odavam, ometi seda ei rakendadata
“Kõige tõhusamateks meetmeteks – nii toimivuse kui kuluefektiivsuse mõttes - oleksid riiklikud meetmed nagu alkoholiaktsiisi tõstmine ja müügipiirangud, kuid kahjuks ei poolda seda laiem üldsus,” sõnas Parra. “Kui sotsiaalministeerium soovib näiteks piirata alkoholimüüki pühapäevasel päeval või koolide ja lasteaedade läheduses, siis majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ei ole poolt,” tõi Parra kirjeldava näite ja andis veelgi mõtlemisainet:”Samal ajal kui murtakse pead, kuidas meelitada naisi rohkem lapsi sünnitama, näitavad arvud, et alkoholitarbimine noorte naiste seas on kasvutrendis. Kui alkoholiprobleemiga aga ei tegeleta, juba saetakse teisest otsast seda, mida pole veel saavutatudki."
Tulevased meetmed saavad olema kohalikele omavalitsustele soovituslikud, just nagu sotsiaalministeeriumi poolt välja töötatud alkoholipoliitika rohelises raamatus olevadki. Et tõsta omavalitsuste motivatsiooni soovitusi rakendada, peab Parra vajalikuks näidata neile arvusid – näiteks kui palju kulub sotsiaalosakonna kaudu omavalitsuse raha nende peale, kelle hädades on süüdi alkoholisõltuvus.
“Laiemalt vaadates on ju nii, et kuni ühiskond ei saa probleemist aru, pole võimalik seda ka lahendada. Samamoodi ei saa omavalitsustele pakkuda tugevat meedet, kui ei ole probleemi tõsidust võimalikult täpselt kindlaks tehtud ja selgitatud,” selgitas Parra. “Enne teeme probleemi selgeks ja siis pakume meetme,”lisas ta. Selleks on kavas võtta ette suhtlus ja koostöö iga Lääne-Virumaa omavalitsusega.
Seotud lood
Väga suur osa politsei väljakutsetest on seotud alkoholiga ning üheks võimaluseks on luua raamistik, mis aitab alkoholi tarbimist piirata, rääkis Rakvere politseijaoskonna juht Erkko Piirimägi kohtumisel Lääne-Virumaa omavalitsusjuhtidega.
Kuidas võideldakse selle nimel, et alkohol alaealisteni ei jõuaks, rääkis Rakvere jaoskonna piirkonnapolitseinike grupijuht Kristi Rist.
Käes on suur suvi ning põhiline puhkuste aeg. Ekslikult arvatakse, et soe suveaeg kipub paljudele eestlastele koos alkoholiga mööduma. Aastast aastasse on kasvanud aga just alkoholivabade toodete populaarsus ning seda mitte üksnes suvel, vaid üleüldiselt – kasvanud on nii alkoholivabade toodete hulk kui ka tarbijate nõudlus.
Varasemalt ka ansamblist Vennaskond tuntud Mait Rebane elas enda sõnul nooruses igas mõttes raju ja ka sõltuvusterohket elu, kuni ca 15 aastat tagasi saabus pöördepunkt.
23. mail toimub Von Krahli teatrimajas Rakvere Elustiilipäev – avalik sündmus, mis tõstab esile puhkamise kui teadliku eluoskuse ja vaimse tasakaalu osa. Ürituse tänavuseks juhtmõtteks on „Puhkus on jõud!”.
Enimloetud
2
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Lääne-Virumaa Uudised esilehele