Enery lubab Ida-Virumaale tuulepargi kahe aastaga püsti panna
Lüganuse projekt on Eneryl kõige kaugemale jõudnud tuulepark, rääkis ettevõtte juhatuse liige Marthen Kummer. Kiirust annab arendamisele tema sõnul see, et detailne planeeringulahendus töötati välja juba omavalitsuse eriplaneeringu käigus.
“Realistlikult hinnates on see praegu ainukene projekt, mis sellest viimasest riiklikust vähempakkumisest tegelikult võiks ajakavas valmis saada,” ütles ta.
Teised suured turuosalised – Enefit Green, Utilitas Wind – teavitasid märtsi lõpus riiki, et 2027. aasta ajakavast kinni pidada ei ole võimalik, sest kohalikes omavalitsustes venivad menetlused panevad ohtu ehituslubade õigeaegse saamise, vahendas rahvusringhääling.
Enery Energy
Austria peakontoriga taastuvenergiakontsern, millest 75% kuulub riikidevahelisele investeerimisfondile 3 Mere Initsiatiivi Fondile ja vähemusosalus asutajale RP Globalile.
Esimest korda kuulis laiem avalikkus neist siis, kui ettevõte 2022. aastal üllatuslikult pani päikeseparkidega kinni poole riigi välja kuulutatud vähempakkumisest.
Enery Estonial on praegu kaks päikeseparki (Rummus ja Harjumaal Järsis) koguvõimsusega pealt 30 megavati. Järsi parki kavandatakse ka uut salvestusparki, mida riik toetab 1,7 miljoni euroga.
Tuuleparkidega on Kummeri sõnul aastakümne lõpuks seis, kus turg saab täis ning uute parkide planeerimise ja rajamise hoog raugeb. “Kolme aasta pärast oleme sealsamas, kus päikeseenergiaga praegu. Kui riigi oodatud 2000–2500 megavatti täis saab, siis mina ei näe, kuidas saaks uusi parke finantseerida. Nii et kui täna hakata alles loodusuuringuid tegema või planeeringut algatama, siis võidakse olla hiljaks jäänud.”
Lisaks Lüganusele on Eneryl veel kaks suuremat tuulepargiprojekti ja sel kümnendil võiks realistlikult valmis saada 500–600 megavati jagu tuulikuid. Näppudel arvutades siis ligikaudu 20–25% tulevasest tuuleenergia turust.
700
megavatti on Eesti tuuleenergiaturul hetkel.
Realistlikuks peab Enery oma projekte seepärast, et neil on võrguliitumised olemas ja vajalik ettevalmistustöö asukohtades tehtud. Viimastel aastatel kordades kallinenud võrguliitumise kõrval on tuuleparkide arendamisel takistuseks peamiselt keskkonnauuringutele kuluv aeg, kohalike omavalitsuste planeeringute venimine ning võimalik kohalike elanike vastuseis.
Viimase kahe küsimusega tuleb Kummeri sõnul tegeleda sihipäraselt ja pakkuda rätsepalahendusi. Lüganuse pargi planeeringu puhul on omavalitsus olnud pigem toetav ning kohalikud elanikud pigem mõistvad kui valjuhäälselt vastu. Võimalike põhjustena võib tema sõnul esile tuua nii harjumuse tuuleparke näha (lähikonnas on nii Viru-Nigula kui Purtse tuulepark) kui kohaliku omavalitsuse soovi leida tulevikus põlevkivi ressursitasu kõrval muid uusi tuluallikaid.
Väga eestlaslik lähenemine on olnud: tulgu parem tuulik kui uus naaber.
Enery Estonia juhatuse liige
Kodumajapidamised, mis asuvad lähimast tuulikust 2—3 kilomeetri kaugusel, saavad valla kaudu osa tuulepargi müügitulust, neid on Lüganusel mõnisada. Talumistasu makstakse neile lähtuvalt seadusest, lisaks on käidud kohalike seas uurimas, mida arendaja vallas toetada saaks. “Niinimetatud ESG-projektid, kohaliku tasandi projektid tulenevad meil juba kontserniülesest poliitikast, need on iga arenduse eelarves eraldi sees. Näiteks Lüganuse vallaga koos ehitame Kiviõlisse skate-pargi.”
Tuulepargile kõige lähematele elanikele plaanitakse pakkuda elektri hinna kompensatsiooni kuni 10 megavatt-tundi aastas kogu tuulepargi eluea jooksul. Ehk kui elektri hind on kuskil 60 eurot, siis elamu saab kuni 600 eurot lisaks kohaliku kasu instrumendile.
Tõsisemat kasu võiks Lüganuse vallale tulla ettevõtlusest: Kiviõli äripargi tööstustarbijatele pakutakse elektrit otseliini kaudu ehk ilma võrgutasuta. Tulevikus on Eneryl ka uutele tarbijatele pakkuda täiendav boonus: Eleringi võrguga saab nende energiapargi alajaama kaudu liituda ilma selle eest eraldi maksmata. “Ida-Virumaale rajatud magnetitehas Neo Performance Materials rääkis, et neil kulus 4-5 miljonit eurot õiglase ülemineku fondi rahastusest põhivõrguga liitumiseks, meil on selline liitumine pakkuda.”
Enery Lüganuse parki soovitakse tuulepargi kõrvale ehitada ka 132megavatine päikesepark, mis peaks valmis saama juba 2026. aastaks. Tuulikute ja päikesepargi kõrvale tuleb ka akupark.
Konkurente veel jagub
Hetkel kuum
Põhja-Eesti rannikul on huvi parkide arendamiseks tegelikult murdu. Seesama Lüganuse vald on teatanud, et Enery eriplaneering on kahasse Eveconiga, mis tahaks Kohtla-Järve suunal ehitada 12 tuulikut. Alexelal on Lüganusel eelmisest aastast eriplaneeringu menetlus 20 tuulikule. Ärimees Harry Raudverega seotud Varja Windfarm plaanib sinna 225megavatist tuuleparki. Kümmet tuulikut plaanib valda veel soomlase Kim Petteri Tahkoniemi suurosalusega TMV Green.
Ranniku tuuleolud on Kummeri sõnul praktiliselt samad, mis merel: “Lüganuse on paepealne ja merele väga lähedal, tuulikud on maismaal, aga tuul on mere oma.” Maismaa- ja mereparkide kasutustegurit peetakse traditsiooniliselt üsna erinevaks — maismaal 30% ringis ja merel pealt 40%. See sõltub väga palju sellest, kuhu maismaal park plaanitakse “Meil on projekte, kus uuringute ja analüüside kohaselt kujuneb kasutusteguriks 42-43%, üksikute ja kõrgemate tuulikute puhul on kasutustegur 50% ringis.”
Iseasi, kui paljud planeeringualgatused kunagi üldse teoks saavad, Kummeri sõnul võib kohalikke sageli segadusse ajada see, kui paljusid alasid ühe eriplaneeringuga uurida soovitakse, mõistmata, et enamik asukohti osutub lõpuks mittesobivaks ning sageli ka pargid mittearendatatavateks. Aga kuivõrd meretuult on võimalik ka maismaal püüda, siis ei näe ka Enery arendajad erilist perspektiivi mereparkidel. Isegi kui kasutustegur on kõrgem, siis ei kata see kuidagi kordades kallimat ehitust.
3 Mere Initsiatiivi Investeerimisfond
ühendab 13 Euroopa Liidu liikmesriiki, sealhulgas Eestit, ning selle eesmärk on arendada põhja-lõuna-suunalisi ühendusi Aadria, Läänemere ja Musta mere vahel.
Fondi asutasid Poola riiklik arengupank Bank Gospodarstwa Krajowego ja Rumeenia EximBank, algkapitaliga üle 500 miljoni euro. Fondi eesmärk on kaasata 3–5 miljardit eurot, et rahastada infrastruktuuriprojekte kogumahus kuni 100 miljardit eurot. Eesti panustas fondi 20 miljoni euroga.
Lisaks Eneryle kuulub 3 Mere fondile Eestis Greenergy Data Centers.
RP Global Austria on taastuvenergia arendaja ja operaator, mille peakontor asub Viinis ning teine oluline kontor Madridis. Ettevõte on tegutsenud üle 40 aasta. Ettevõttel on üle 14 GW suurune arendusportfell, millest märkimisväärne osa on päikese- ja tuuleenergia projektid.
Seotud lood
Vallbaum kiidab muudatust
Lepitamaks elanikke ja omavalitsusi tuuleparkide rajamisega soovib valitsus kehtestada talumistasud, mis maismaaparkide eest võiksid ulatuda ligikaudu 150 000 ning mereparkide korral 750 000 euroni aastas.
Ausõna peale 100 miljonit
Aidu tuulepargi valmimisel sai lõpuks otsustavaks ausõna peale antud 100miljonine rahasüst. "See oli käepigistusega sõlmitud diil, advokaadid tulid hiljem."
Vinni valda tuuleparke rajada soovivad ettevõtted ei leppinud valla antud ei-vastusega ja pöördusid õigluse jaluleseadmiseks kohtu poole.
24. mail ilmus Pajusti alevikku Luige maantee äärde tuulikuid kiitev reklaamtahvel. Kliimaministeeriumi kampaania ärritab kohalikke elanikke, lisaks tekitab küsimusi reklaami paigaldamise õiguspärasus.
23. mail toimub Von Krahli teatrimajas Rakvere Elustiilipäev – avalik sündmus, mis tõstab esile puhkamise kui teadliku eluoskuse ja vaimse tasakaalu osa. Ürituse tänavuseks juhtmõtteks on „Puhkus on jõud!”.
Enimloetud
2
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Lääne-Virumaa Uudised esilehele