Tapa vald ei kasuta keskpolügooni häiringutasusid sihipäraselt
Kuigi riigi poolt kaitseväe harjutusväljade eest omavalitsustele makstavat häringutasu ehk nn talumistasu tuleb kasutada eesmärgipäraselt, kaasavalt ja läbipaistvalt, siis Tapa vallas nii ei tehta.
Seda kinnitas Tapa vallavolikogu ees esinenud ja häiringutasude kohta selgitusi jaganud Katrin Kull seltsingust Loodus-Inimene-Sõjavägi.
Kull rääkis, et selle taga, et riik üldse hakkas omavalitsustele häiringutasu maksma, on suuresti kodanikuühendused. Kui esimestel aastatel sai Tapa vald 10 461 eurot aastas Tapa lähiharjutusala eest, siis 2023. aastal süsteemi muudeti ja selles ajast alates saab Tapa vald häiringutasu aastas 328 135 eurot.
See summa makstakse vallale keskpolügooni tekitatud häirringu eest, Tapa lähiharjutusala eest ei saa vald aga sentigi.
Katrin Kull meenutas, et Lõuna-Eesti omavalitsustele maksti Nursipalu harjutusala laiendamise eest kümme miljonit eurot ühekordset toetust, millele lisandus veel pool miljonit eurot nn aknatoetust.
Ta märkis, et alates 2014. aastast on Tapa vallas käinud samad protsessid nagu Nursipalus, kuid Tapa vallale kompensatsiooni pole makstud. “See ei ole võrdne kohtlemine,” lausus Kull, kes ka ise Tapa vallas elab.
Tegelikult saavad keskpolügoonilt tuleva häiringu osaliseks kõige suuremal määral hoopis mõned Kadrina valla külad, kuid Kadrina valla saadav häiringutasu on suhteliselt väike, umbes kümme korda väiksem Tapa valla saadavast. “See on omavalitsuse tegemata töö,” viskas Kull kivi Kadrina vallavalitsuse kapsaaeda.
Hüvitatavate alade määratlemine on Katrin Kulli kinnitusel paljuski ametnike suva ning paraku kehtib reegel, et kes ei nõua, see ka ei saa.
Tapa valla kohta ütles ta aga, et häiringu mõjupiirkond on määratlemata ja kogukond raha kasutamisse kaasamata. “Raha pannakse lihtsalt ühte potti,” sõnas Katrin Kull.
Tegelikult on Tapa võimuliit viidanud häiringutasule kui Tapa ujulast teenuse ostmise ühele võimalikule rahastusallikale.
Katrin Kull aga kõneles, et tuleb tuvastada häiringu komponendid ning kaaluda, mida ja kuidas hüvitada. Ning kindlasti on vaja kaasata kogukonnad.
Häiringu peamised komponendid on Kulli sõnul müra ja vibratsioon, liiklusega kaasnev tolm ja teede lagunemine, inimeste liikluspiirangud, piirangud loodusturismi ettevõtlusele, aga ka kultuuripärandi hävimine.
Hetkel kuum
Ta tõi näiteks, et sõjaväeliste arengute tõttu on hävitatud Pruunakõrve küla, Valgejõe kanuumatkad on aga praktiliselt lõppenud.
Kull leidis, et vallale makstavad häiringutasud tuleks panna tööle häiringust reaalselt mõjutatud kogukondade heaks ning vallavolikogu peaks algatama häiringutasude kasutamise korra eelnõu koostamise.
Tapa vallavolikogu opositsiooniliider Alari Kirt oli päri, et vallal võiksid olla põhimõtted, kuidas häiringutasusid kasutada.
Võimuliitu kuuluv Reigo Tamm ütles, et häiringutasude teema on veel nii värske, et sellega pole tegeletud. “Aga nüüd on tõesti midagi jagada ja võib korra teha,” lisas ta.
Opositsioonis olev Leelo Jürimaa märkis, et häiringutasusid tuleks kasutada teede korrashoiuks, sest kaitseväe masinad lõhuvad vallale kuuluvaid teid päris kõvasti.
Katrin Kull aga ütles, et teed, mis õppuste käigus lõhutakse, peaks korda tehtama kaitseväe poolt ja väljaspool häiringutasu.
Kokkuvõttes leidis Katrin Kull, et tegelikult on häiringutasuks makstav summa väga väike ning võiks olla kordades suurem. “Praegu võiks selle ka mõjupiirkonnas elavatele inimestele lihtsalt laiali jagada,” sõnas ta.
Seotud lood
Kuigi riigi poolt makstav kaitseväe harjutusväljade häiringutasu peaks olema mõeldud reaalse häiringu kompenseerimiseks, pole see seni sugugi alati nii olnud.
Eelmisel aastal toimunud maa korralise hindamise järel tõusis maa hind ja tõuseb ka maamaks. Lääne-Virumaa naabruses, Harjumaal Valgejõe külas elava Allan Alaküla talu krunt on lõviosas kaetud erinevate ehituspiirangutega, kuid kuna katastris on krunt 100% elamumaa sihtotstabega, kerkib maamaks ligi 20 korda. Maa-amet probleemi ei näe.
„Kui polügoonil laskmine käib, siis magamistoas ei ole võimalik magada ja tuleb kolida elutuppa diivanile, aga ikka kipun poole tunni takka üles ärkama,“ rääkis kaitseväe keskpolügooni lähedal elav Eerik Väärtnõu.
Toetust hakkab saama ka Kadrina vald.
Valitsuskabinet toetas täna kaitseminister Hanno Pevkuri esitatud harjutusväljade arendamisega seotud kompensatsioonimeetmete paketti, millega plaanitakse suurendada kohalike omavalitsuste toetusi ja määrata neljale Nursipaluga seotud omavalitsusele kokku ühekordselt 10 miljoni euro suurune investeeringutoetus.
23. mail toimub Von Krahli teatrimajas Rakvere Elustiilipäev – avalik sündmus, mis tõstab esile puhkamise kui teadliku eluoskuse ja vaimse tasakaalu osa. Ürituse tänavuseks juhtmõtteks on „Puhkus on jõud!”.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Tuumikomanik suurendab järjekindlalt osalust
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Lääne-Virumaa Uudised esilehele