Minust ei saa kunagi aasta ema
Olgugi et olen emaks viiele lapsele, ei saa ma kunagi pärjatud aasta ema tiitliga, ei riiklikul ega omavalitsuslikul tasandil. Ah et miks? Ma ei kvalifitseeru selleks mitmel põhjusel.
Uurime neid põhjuseid lähemalt.
Aasta ema aunimetuse asutas Eesti Naisliit 1998. aastal, muide samal aastal nägi ilmavalgust minu esimene laps. Viis aastat tagasi raputas aunimetust skandaal – õigemini küll raputas seda tollane naisliidu president Siiri Oviir ise väitega, et tiitlivääriline ema on ilmtingimata abielus, ega tutvusta igal jõululaupäeval oma lastele uut isa.
Kuna ma peale üht ebaõnnestunud abielu ei kavatse enam sellesse randa sõuda, jääb riiklik tiitel mulle kättesaamatuks. Ja tühja temaga.
Haiget teeb hoopis teine asjaolu.
Viskasin pilgu peale mitmete omavalitsuste Aasta Ema statuutidele. Valdav enamik hindab emasid, kes on kasvatanud üles tublid lapsed.
Kes on tubli laps? Kujutan ette, et kirjapanduna kõlaks tubli lapse standard nii: õpib viitele või vähemalt neljadele, käitumine 5, hoolsus 5, käib muusikakoolis ja trennis, parem veel, kui mitmes, ei kuritarvita internetis olemise aega, läheb õigel ajal magama.
Minu lapsed ei ole tublid lapsed. Õigemini üks siiski on, aga sellest ei piisa, et aasta ema tiitlit saada, sest neli ju ei ole tublid. Nad ei õpi viitele, ei käi regulaarselt trennis, on liiga palju netis ja lähevad liiga hilja magama. Aga nüüd jõuame tuumani. Minu neljast lapsest kahel on diagnoositud aktiivsus-tähelepanuhäire, mis tähendab, et iga päev nendega on suur väljakutse, mõni päev on lausa piin. Kui päris aus olla, siis ajuti on piinarikkaid päevi rohkem kui talutavaid. Nad ei suuda keskenduda, nad on kangekealsed, hajameelsed, oma asjadega lohakad, nad kaotavad riideid, telefone, kotte või kaovad ise ära; nad satuvad pahandustesse, nõuavad endale tohutult tähelepanu. Distantsõpe mõjus neile hävitavalt, tuues kaasa depressiooni, ravimid, klassi kordamise...
Kas ema, kel on juhtumisi sündinud standardsed lapsed, keda on suhteliselt lihtne tubliks kasvatada, on parem ema kui see, kellele saatus on mänginud kätte kehvemad kaardid ja kes kasvatab ebastandardset last? See ema kulutab ühe keerulise lapse kasvatamise peale energiahulga, millega õnnestuks suureks kasvatada neli standardset last, saades sellele vaatamata ühiskonnalt pidevalt vastu kõrvu, kuna üldsuse arvates on tegu halva emaga. Kuna laps ei ole ju tubli!
Kui head produkti ette pole näidata, oled halb ema?
Kas ma olen halb ema? Võibolla olengi, sest tunnistan, ma ei loe lastele unejuttu, sest olen õhtuks rampväsinud. Ma olen kümme aastat mõelnud, et peaks lastega telkima minema, aga pole jõudnud. Ma login e-kooli umbes korra nädalas, sest ma ei jõua rohkem. Ma ei valmista lastele iga päev tervislikku toitu, ma unustan ära lastevanemate koosolekud või hiilin neist kõrvale, ma ei praga nendega saadud “kolme” või “kahe” pärast. Ma tunnistan, et mind ajab hulluks, kui kuulen päevas kümme tuhat korda “emme, emme, emme, emme vaata, emme, emme vaata”.
Võibolla kasvatan oma ebastandardsetest lastest siiski enamvähem korralikud inimesed, sest ühtteist ma siiski teen nende heaks ja ühtteist teeme me ka koos. Ma nõustusin võtma koera ja papagoi, kuna leian, et lapsed peaksid kasvama koos loomadega. Ma räägin neile asjadest ausalt. Ma viisin nad reisile, kui nad tahtsid esimest korda elus lennukiga sõita. Ma luban neil koju tuua maast leitud vastsündinud linnupoja ja tõttan poodi tema jaoks vaklasid ostma.
Hetkel kuum
Aasta ema valimisega kaasas käiv roosamanna haavab ilmselt paljusid minusuguseid, ebastandardsete laste emasid. Tublide laste emade kiitmine tekitab meis alaväärsuskompleksi ja nõutust, miks meie väärime vaatamata oma vahel ebainimlikule pingutusele hoopis ühiskonna halvakspanu.
Ega aasta ema valimist ära keelata saa, aga las nad siis omavahel hindavad, auhindavad ja rõõmustavad. Oma silmaklappide tõttu ei lase nad minusugustest end nagunii häirida.
Proovin siis ka end mitte lasta häirida aasta ema valimisest ja soovin endasugustele emadele head emadepäeva!
Tuletame meelde, et käimas on Lääne-Virumaa Uudiste konkurss "Käi kuradile!", kuhu ootame lugejate arvamusartikleid.
Meie eesmärk ei ole kutsuda teid kedagi pikalt saatma, vaid tõstata teemasid, millele meie kodukandis rohkem tähelepanu tuleks pöörata. Vahel on hea viisakalt natukene auru välja lasta ja rääkida teemadel, mis meis kirgi kütavad.
Parimad artiklid avaldatakse Lääne-Virumaa Uudistes ning kolmele parimale pannakse välja rahalised auhinnad. Konkursi peaauhinnaks on 500 eurot, teine koht saab 250 eurot ning kolmas koht 100 euro eest Äripäeva e-poest endale raamatuid valida! Võtjate valik sünnib rahvahääletuse ja toimetuse hinnangu koosmõjul.
Loe lähemalt SIIT.
Seotud lood
Täna öösel tabasid raketirünnakud Kiievit, Odessat, Harkivit, Mariupolit ja veel paljusid teisi Ukraina linnu. Euroopa ei ole enam endine.
Mul on varem ka häbi olnud eestlaseks olemise pärast, aga mitte kunagi nii valusalt, nagu praegu. Mitte nii, et ma ärkan valust keset ööd ja valan selle mustaga valgele ridadeks. Sõnadeks, mis jäävad küll ekraanile, ent paraku samas ka auruna õhku tõusevad.
Rakvere poliitiku Rainer Miltopi juhtum teeb meele mõruks mitmel põhjusel, kirjutab Lääne-Virumaa Uudiste peatoimetaja Aivar Hundimägi.
Sõda Ukrainas lööb valusalt Eesti ehitusfirmasid, sest ehitusmaterjal on järsult kallinenud ning selle tarned takistatud. Riik ja omavalitsused peavad tellijatena olema paindlikud. Veel alustamata ehitustööd on mõistlik lükata kaugemasse tulevikku, kirjutab Lääne-Virumaa Uudiste peatoimetaja Aivar Hundimägi.
23. mail toimub Von Krahli teatrimajas Rakvere Elustiilipäev – avalik sündmus, mis tõstab esile puhkamise kui teadliku eluoskuse ja vaimse tasakaalu osa. Ürituse tänavuseks juhtmõtteks on „Puhkus on jõud!”.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Lääne-Virumaa Uudised esilehele