Lääne-Virumaa soovib saada Eesti kõige ärisõbralikumaks paigaks

Autor: Aivar Hundimägi • 18. juuni 2024
Jaga lugu
Rakveres asuv Lennuki tööstusala on üks positiivne näide ettevõtluse arendamisest Lääne-Virumaal. Nüüd plaanitakse maakonna erinevatesse piirkondadesse rajada kolm uut tööstusala, et maandada ettevõtjatele planeerimisega seotud riskid. Fotol on Lennuki tööstusala arendus neli aastat tagasi.
Autor: Ain Liiva/Virumaa Teataja/Scanpix

Üldistades saab öelda, et Lääne-Virumaal on omavalitsused ettevõtjasõbralikud, lausus erinevatesse Eesti piirkondadesse kauplusi rajanud ja sellega kaasneva bürokraatiaga kokku puutunud OG Elektra omanik Oleg Gross.

Grossiga sarnasel arvamusel on Geomedia juht Rivo Noorkõiv. „Lääne-Virumaa omavalitsused peavad ettevõtlust oluliseks ja pürgivad selle poole, et asjaajamine oleks kiire. Kui võrrelda Lääne-Virumaa omavalitsusi teiste piirkondadega, siis võib küll öelda, et Lääne-Virumaal ollakse ettevõtjasõbralikud,“ rääkis Noorkõiv saates „Virupärane ettevõtlus“.

Ettevõtja vaatest on oluline, kuidas omavalitsus suhtub kavandatavasse investeeringusse. Grossi sõnul on vajalikke menetlusi võimalik omavalitsuse poolelt pidurdada või vastupidi, üritada võimalikult kiiresti asjad selgeks teha.

„Väga palju sõltub vallavanemast,“ lausus Gross. „On valdasid, kus on levinud sotsiaaldemokraatlik mõtteviis, et tõstame aga makse, kulutame ja jagame ümber. Samas on omavalitsusi, kus saadakse aru, et uued investeeringud aitavad valla arengule kaasa,“ rääkis Gross.

Tema sõnul on lihtsam investeerida omavalitsustesse, kus vallavõim peab uue väärtuse loomist tähtsaks. „Bürokraatiat saab väga hästi viljeleda, aga bürokraatiat saab ka nii rakendada, et see ei hakka ettevõtlust takistama. Mängumaa on omavalitsustel päris suur,“ lisas Gross.

Väike-Maarja vallavanem Indrek Kesküla on nõus, et kui omavalitsusse ei tehta investeeringuid, siis on vallavanemal põhjust vaadata peeglisse. „Ettevõtja tunnetab ära, kas vald ajab ümmargust juttu või mitte. Oluline on öelda kohe, kas ettevõtte plaanitud investeering sobib soovitud kohta või mitte,“ lausus Kesküla saates ”Virupärane ettevõtlus“.

Ta tõi näiteks kunagise juhtumi Väike-Maarja vallas, kuhu ettevõtja soovis rajada sigala, kuid vald oli sellele vastu, sest asukoht polnud vallavanema väitel sobiv. Vaidlus jõudis ka kohtusse. Kesküla sõnul tuli hiljem ettevõtja ja surus vallavanema kätt ning ütles, et oli küll mõistlik otsus, et mitte lubada soovitud kohta sigalat teha.

See ettevõtja kolis oma äritegevuse Väike-Maarja vallast Lõuna-Eestisse, kus tal läheb praegu väga hästi.

„Me teame, et ettevõtjale on tähtis aeg ja selgus. Näiteks kui Oleg Gross tahab teha uut kauplust, siis me ütleme, et milline on valla soov või nägemus ja mis osas plaan sobib ning mis osas mitte. Ettevõtjale on see oluline, et ta saaks vallalt kiiresti konkreetse ja selga arvamuse ning siis saab otsustada, kas tal tasub oma aega raisata või mitte,“ rääkis Kesküla.

Seotud lood

Väike-Maarja vallavanema hinnangul on Lääne-Virumaa eeliseks see, et omavalitsustes on ettevõtlusega seotud projektide puhul asjaajamine kiire. „Ma arvan, et Eesti rekord selles valdkonnas kuulub Väike-Maarja vallale,“ lisas ta.

Kesküla sõnul tuli vallas tegutsev Ebavere Graanul vallavalitsusse oma uue plaaniga ning juba samal päeval, toimus majanduskomisjoni istung ning õhtul algatati detailplaneeringu menetlus. Uus detailplaneering anti üle kolme kuu pärast.

Kolm kuud detailplaneeringu menetlemiseks on Geomedia juhi Noorkõivu sõnul väga hea tulemus ja see näitab, et planeeringute õiguspärane menetlemine on võimalik omavalitsuses kiiresti ära teha.

„Edukad omavalitsused on juba eelnevalt läbi mõelnud, milliseid alasid nad saavad ettevõtjatele investeerimiseks pakkuda. Kui see töö on tehtud, siis see loobki võimaluse kiireks reageerimiseks,“ lausus Noorkõiv, kelle juhtimisel valmis eelmisel aastal Lääne-Virumaa tööstusalade analüüs.

Sellest analüüsist tulenevalt on Lääne-Virumaal lükatud käima kolme uue tööstusala arendus, mis tulevad Viru-Nigula, Vinni ja Väike-Maarja valda.

6 märksõna, mis iseloomustavad Lääne-Virumaa ärikeskkonna võimalusi

Mitmekesine tootmine

Rivo Noorkõivu sõnul annab Lääne-Virumaa Eesti SKTst 2,8% ja selle numbri taga on tootmise mitmekesisus, mis on üheks maakonna eeliseks. Üks osa tootmisest tugineb ressurssidel, näiteks põllumajandus ja toiduainetööstus, samuti on pikaajalise traditsiooniga ehitusmaterjalide tootmine ning masina- ja metallitööstus.

Uued ärisuunad loovad uusi võimalusi

Lääne-Virumaal hakatakse sel aastal uurima põhjalikumalt fosforiidi kaevandamise otstarbekust. Samuti on maakond üks võimalik asukoht Eestisse tuumajaama rajamisel. Need on projektid, mis Noorkõivu sõnul võivad realiseerudes luua täiesti uusi võimalusi. Näiteks võivad tuua maakonda kvalifitseeritud tööjõudu, kes tõenäoliselt tulevad Lääne-Virumaale koos peredega.

Mitmekesised transpordiühendused

Noorkõivu sõnul saaks Lääne-Virumaa veelgi paremini kasutada ära häid ühendusi Tallinna, Tartu ja Ida-Virumaaga. Seda nii maantee kui ka raudtee näol. Positiivselt mõjutab piirkonda raudtee elektrifitseerimine nii Tartu kui ka Narva suunal. Lisaks tegutseb piirkonnas Kunda sadam, millel on laienemisplaanid. Tallinna lennujaam on tunnise sõidu kaugusel.

Hea elukeskkond

Noorkõivu hinnangul on Lääne-Virumaa elukeskkond võrreldes Ida-Virumaaga kvaliteetsem ja sellest annab tunnustust ka teenindussektori osakaal. Elukeskkond on oluline eeldus elanike lahkumise pidurdamiseks ning võib sobilike töökohtade olemasolul soodustada teistest piirkondadest inimeste kolimist Lääne-Virumaale. Ja just aidata meelitada talente ning kõrgepalgalisi spetsialiste.

Kesküla sõnul tekib lähiajal Kredxi toel rohkem võimalusi hakata renoveerima elamufondi, mis kinnisvara hinda arvestades võiks muuta ka väiksemad asulad atraktiivseks kodu loomist plaanivatele peredele.

Seotud lood

Uute tööstusalade ja tuuleparkide arendamine

Indrek Kesküla sõnul soovitakse kolme uue tööstusala loomisega Väike-Maarja, Vinni ja Viru-Nigula valda luua investeerimisest huvitatud ettevõtjale vajalik infrastruktuur ja maandada planeerimisprotsessiga seotud riske. Noorkõivu sõnul on Lääne-Virumaal võimalik arendada erinevat tööstust. Näiteks Aseri sobib tööstusele, mis võivad rohkem elukeskkonda häirida.

Maakonnas on praegu töös arvukalt projekte uute tuuleparkide rajamiseks, mis päikeseparkide ja tööstusaladega kombineerides võimaldavad alandada energiakulusid.

Mujal töötajate suur osakaal

Tööealisest elanikkonnast 70% töötab maakonnas ja teised käivad tööl mujal. Näiteks Tallinnas käib tööl 15% Lääne-Virumaa tööealistest elanikest. Põhjuseks on head transpordiühendused, aga ka sobivate töökohtade puudus ning madalam palgatase võrreldes Tallinnaga.

Kesküla sõnul on teistes piirkondades tööl käivad inimesed sobiva pakkumise korral valmis eelistama töökohta kodule lähemal, et üle kahe tunni tööle sõitmise aeg asendada endale ja oma perele pühendatud ajaga. Lisaks saavutatakse ka sääst transpordikuludelt.

Saadet “Virupärane ettevõtlus” saab kuulata siit:

Saadet “Virupärane ettevõtlus” toetab Lääne-Viru Omavalitsuste Liit ning saate valmimist kaasrahastavad Euroopa Liit ja Maakondlike arengustrateegiate elluviimise toetusmeede.

Kas tahad alati teada, kui Lääne-Virumaa Uudistes sel teemal kirjutatakse? Kasuta Minu Lääne-Virumaa funktsiooni ja vali märksõnad, mida oma personaalses uudiskirjas näha tahad.

Vaata veel

Liitu uudiskirjaga ja oledki kursis, mis Lääne-Virumaal toimub

Jaga meiega huvitavat infot!