Ettevõtja Roman Kusma on hämmingus, sest alampalga tõus kergitab ka sadade ja tuhandete kõrgepalgaliste ametnike sissetulekuid.
- Roman Kusma. Foto: Marko Saarm
Alles me vabanesime sotsialismi ja Nõukogude Liidu ikkest, kui juba jälle tüüritakse meid samasse mülkasse.
Või kuidas suhtuda kümnete tuhandete riigi ning omavalitsuste palgal olevate ametnike ja teenistujate alampalga kasvuga seotud palgatõusu, kui mitte riigisotsialismina. Kusjuures ettevõtted peavad elama jätkuvalt kapitalistliku isemajandamise korra järgi.
See süsteem on karjuvalt ebaõiglane, sest kui näiteks alampalk tōuseb 10,9%, 654-lt 725 euroni, siis miinimumpalga saaja pangarvele laekub 71 eurot rohkem kui varasemalt.
Kui aga näiteks mõne 4600 eurot teeniva ametniku palk tōuseb 10,9%, siis kerkib tema teenistus 5263 euroni, mis annab palgatõusuks 501 eurot.
Selline palgatõus on tervelt 7 korda suurem kui alampalga saaja palgalisa.
Seotud lood
Vanasti öeldi, et lüpsvat lehma tapale ei viida. „Paraku soovib tänane valitsus Eesti ettevõtted kui riigi lüpsilehmad giljotiiniruleti ette saata,“ kirjeldas ettevõtja Roman Kusma halastamatult praegust olukorda riigis.
Suur osa teise pensionisamba lammutamist pooldanud poliitikutest jätkab ise sinna kogumist, nende seas tulihingeliselt teist sammast materdanud lobist Kristjan Järvan.
Palgad on küll tõusnud, aga inimeste ostujõud on langenud 2019. aasta alguse tasemele, kirjeldas Eesti Panga analüütik Rasmus Kattai Palga Päeva konverentsil.
Lisatud Norra õpetaja kuupalk
Eesti õpetajate palk on häbiväärselt madal meie teadmispõhise majanduse jaoks, kirjutab Norras elav eestlannast ettevõtja Anneli Andersen.
Eesti riigi julgeolek sõltub igaühe panusest ja ka ettevõtetel on oma osa mängida. Tööandjal on võimalik mitmeti kaasa lüüa, näiteks säilitades reservõppekogunemistel osalejate töötasu, pakkudes reservistidele soodustusi, võimaldades vaba aega või kodust töötamise võimalust, kui elukaaslane on õppekogunemisel.