Kalaradar, 22. nädal: lõherekord, latikapüügi tippaeg, tuulehaug endiselt pildil, rannikumere haug aktiveerub

Jagame seda uudisveebis Kalasaja ilmunud infot sinuga, et saaksid oma kalaretki paremini planeerida. Kivi kotti!

Eelmisel nädalal aset leidnud lõhetrollimisvõistluse Alexela Salmon Trolling Challenge käigus tabati mitu väga ilusat kala. Võistluste teisel päeval sai lätlaste võiskond GDG Logistics 17,51 kg kaalunud ja 115 cm pika lõhe. See on teadaolevalt suurim seda liiki kala, mis on Eestis trollingu käigus tabatud.

Kaunis lõhe ei toonud siiski lõunanaabritele esikohta, pjedestaali kõrgeimale kohale sai astuda kohalik võistkond Team Striborg. Seda, kuidas täpselt Läänemerest lõhe trollida, saad lugeda sellest loost. Lühikest kokkuvõtet võistlusest saad vaadata siit.

Kalastaja küsimusele, et mis Saaremaa kalavetel uudist, vastas Kuressaare Nooruse kooli õpetaja ja sealse kalastusringi üks vedaja Sander Suurhans talle omase tagasihoidlikkusega, et ega miskit erilist pole. „Oleme paar korda käinud Loode-Tammiku all tuulehaugi püüdmas. Tuleb täitsa hästi.“

Tuulehaug ja haug on kevadisele ajale omaselt täitsa olemas ka Lääne-Eesti rannikumeres. Kalagiid Timo Tintse on käinud Vormsi kandis püüdmas neid mõlemat. „Vormsist põhja jäävates püügipiirkondades on haug olnud suurem kui lõunapoolsetes kohtades,“ jagas Tintse oma muljeid. Ka tuulehaugi tuleb tema sõnul hästi. Ta lisas, et ühel korral juhtus koguni nii, et Vormsi kandis puusasügavuses vees haugi püüdes tuli sekka ka tuulehaugi, kord oli otsas üht ja siis jälle teist liiki kala. Kui sulle pakub huvi, milliste lantidega meie kõvemad haugikütid püüavad, siis võiksid läbi lugeda selle põhjaliku loo.

Hiiumaal on nädala märksõnaks olnud tuulehaug, mida on sel aastal väga palju. Tuulekahullus on sedavõrd suur, et teiste kalade püük on hetkel kahanenud üsna minimaalseks.

Kärdlas Hiiu Viikingi kalastus- ja paaditarvete kauplust pidav Taido Elmi ütles Kalastajale, et tuulehaug on nüüd igal pool saare ümber ja võtab, aga mõnusaks püügiks on vaja sobivat ilma. „Täna (neljapäeval – toim.) oli vaikne seetõttu olid landimeeste saagid pigem kehvad. Hommiku poole oli meri peaaegu plekk, tuult hakkas tegema alles vastu õhtut, aga tuulehaug on rohkem päevakala,“ rääkis ta. Taido sõnul on tuulehaugide mari juba täitsa lahti ning seetõttu kala enam nii hästi mõrda ei lähe kui varem, samas landimeestel on pidu.

Kui Hiiumaale minna, aga nt liiga tugeva tuule tõttu tuulehaugile ei pääse, on Taido sõnul jälle olemas ka n-ö asenduskalad. „Sadamatest saadakse taas ahvenat, kõige rohkem on jutust läbi käinud Kärdla, Suursadam ja Kõrgessaare. Lehtmast on võimalik jätkuvalt räime püüda ning püükidesse on tagasi tulnud ka tavaline haug. Merikapüük aga on läbi saamas, vesi on kalda ääres kohati juba 17 kraadi. Võrku teda kuigi palju veel tuleb ja kui otsida, on ta kuskil kaldas täitsa olemas, aga praegu teda väga palju enam ei püüta.“

Tartlane Tõnu Lehtsaar paadiga käis Emajõel teisipäeval, püüdis liugtonkaga ning võttis kaaslasega kahepeale ära 20 kala. „Kala suurus oli eelmisel nädalal parem, seekord olid sees isegi mõned kilosed ja kaheseid polnud ühtegi. Püüdsime Maramaa kandis Amme jõe suudmeni ja sealt veel natuke edasi,“ valgustas ta. „Sel kevadel olen käinud latikat püüdmas kaheksa korda ja pean ütlema, et kui üks käik välja arvata, on läinud väga hästi. Latikat ma nüüd ilmselt rohkem püüdma ei lähe, pesin juba paadi puhtaks ja vaatan uute horisontide poole. Nädalavahetusel üritan minna hoopis Peipsile ahvenat püüdma.“

Tartlane Valmar Evert käis latikal teisipäeval pärast sadu, aga tema püügi rikkus ära ilm. „Kala on endiselt olemas ka Maramaa all, aga tavatonkaga oli teisipäeval püük pigem kehv ja ka punniõng ei töötanud. Samas kolmapäeval tuli jälle hästi, tuttav sai nelja tunniga 17 tükki,“ rääkis ta Kalastajale. „Latikas tundub olevat märksa kapriissem ning paremini töötab topsiõng – kes suudab kala alla sööta, saab keskmiselt 10 latikat tunnis. Ja kus parajasti palju söödetakse, seal on kala rohkem koos. Tavalise tonkaga olenevad saagid hästi palju ilmaoludest ja võtust. Ka on kala mõõdu poolest väiksem kui nädala või paari eest.“

Alan Priidel Tartu Vobleri kauplusest oli neljapäeva õhtul, kui Kalastajaga rääkis, parajasti jõe ääres, üritades tabada suurt latikat ja hea õnne korral ka angerjat. „Mingitel lõikudel on latikas praegu hästi aktiivne toituja ja mingitel teistel ei ole ta söömisest üldse huvitatud. Eile passisin tonkadega Tartu linnast allapool Ihaste kandis ega saanud ainsatki võttu. Samas oli kala seal kenasti – hästi palju oli sellist asja, et laskuvad latikad ujusid vastu liini ja tegid selle limaseks, aga ei võtnud. 10 km ülesvoolu aga tõmmatakse limiit paari tunniga täis ja lõhkigi,“ teadis ta. „Klientide jutu põhjal on praegu põhiline möll nihkunud Vorbusele ning nädalatagustes kohtades Maramaa all hakkab kala juba vähemaks jääma. Põhiliselt nõutaksegi poes praegu latikapüügiks vajalikku konksu- ja peibutussööta.“

Teisi kalu püütakse Alani sõnul Emajõel praegu vähem. „Tonkamehed, kes pimedas jõe ääres passida viitsivad, saavad ikka angerjat ja Veibri sirge pealt on trollides tulnud päris hästi haugi.“

Pärnu jõe alamjooksul Pärnu linna vahel ja Paikuse kandis ei taha haug ikka veel võtta. Pärnakas Norman Üpraus ütles Kalastajale, et käis üle tüki aja paadiga jõel ja üritas püüda just suurt haugi, aga sai ainult ühe võtu. „Loodiga näed, et kala on, aga suu on kinni. Tavaliselt saadakse sel ajal suurt haugi hästi, aga sel aastal on kõik teistmoodi. Alamjooksul normi praegu tõenäoliselt täis ei saa ja ka püüdjaid on jõel väga vähe.“

Pärnu suurte haugide spets Erkki Mäeväli ütles Kalastajale, et on jõel käinud mitu raksu, aga ka temal ei ole millegagi kiidelda. „Midagi olen saanud, aga ütleme nii, et pildikalad need ei ole. Mõned ilusad haugid on küll järgi ujunud, aga tee mis tahad, ei võta. Haug on osaliselt veel kudemata ja ilmselt nii jääbki – mina küll ei usu, et nad veel kudema hakkavad. Kõhud on üleküpsenud marja täis.“

Oluliselt lõbusamad lood on aga tuulehaugiga. Mõlemad mehed kinnitavad, et tuulehaugi on meres palju ja ehkki kõrghetk hakkab juba mööda saama, on sel nädalavahetusel veel võimalik korralikke saake saada. Normani sõnul on tema tuttavad saanud tuulekat isegi kahlates ning see segab olulisel määral tavalise haugi püüki. Erkki plaanib teha ühe tuulekaretke sel nädalavahetusel. „Põhiliselt püütakse Tõstamaa kandis, aga väga hästi saadakse ka Manilaiu juurest ja mujaltki. Tuulehaugi on sel aastal igal pool.“

Kevad on olnud hiline, aga lõpuks on soojematel jõgedel esimesed ühepäevikud väljas ning lendõngitsejad ootavad kannatamatult aega, mil saaks oma lemmikjõgedele pinnaputukaga jõeforelli varitsema minna. Kuna forellipüüdjad on privaatsust armastav rahvas, ei hakka me siin jõgede nimesid nimetama, küllap leiab iga tõsisem huviline selle info üles ka omal käel. Jõeforellipüügist ühepäevikuaja alguses saab lähemat lugeda näiteks siit. NB! Lendõngitsejate ühel hinnatuimal forellijõel Umbusil on kalapüük ka sel aastal keelatud!

Pärnu lisajõgedes õngitsetakse vimba ja turba ning püütakse spinninguga haugi. Türi Maxima teisel korrusel asuvas kalastustarvete kaupluses kuuldu põhjal on vimb Pärnu jões jõudnud Türi linna alla ning neid saadakse õngega Türi tehisjärve tagant särjepüügi käigus (aga seal vimba püüda ei tohi). Kes tahab lisajõgedest veel viimaseid vimmad kätte saada, peab seadma sammud keskjooksude kiirevoolulistele lõikudele või nende lähedusse.

Sisemaa jõgedel on jätkuvalt hea aeg suurte turbade tabamiseks. Lõuna-Eesti jõgedel lendõngega palju turba püüdev Toomas Hango ütles Kalastajale, et enamikes jõgedes turb juba koeb ning sellise kala püüdmiseks on omad nipid. „Turvad koevad grupikaupa. See kala, kes parajasti koeb, eriti võtta ei taha, aga need, kes kudemiseks valmistuvad või on sellega just lõpetanud, võtavad hästi,“ teadis ta. „Kui lähed lendõnge või ka mõne muu püügiriistaga praegu turba püüdma, on kaval otsida mõni käredama lõigu lähedal asuv rahulikum nurk või taimeserv, kus passivad need kalad, kes parajasti kudemisega ei tegele. Käreda või kruusa pealt, kus kudemine on täies hoos, väga püüda pole mõtet, ehkki hirmsasti tahaks – seal on vaja hästi palju tööd teha ja selle tulemuslikkus on küsitav. Samas kui hästi läheb, võib sealt nümfiga mõne kala ka ära petta, kui talle putukat järjest sulpsuga nina ette visata.“

Kes tahab teada, kuidas ja millal lendõngega kõige paremini turba püüda, saab teema kohta lugeda siit.

Tarbja paisjärvel toimub nädalavahetusel Eesti Õngitsejate Liidu korraldamisel õngitsemisvõistlus Tarbja karikas 2025, mis on ühtlasi EMV II etapp. Võistlus on kahepäevane; võistlustrassil on keelatud püügitreeningud alates 28.maist 2025 kella 23.59-st kuni võistluse alguseni. Võistlus toimub üldarvestuses ja osavõtutasu on 20 eurot. Mine ja heida pilk peale, kuidas püüavad meie tippõngitsejad!

Laupäeval, 31. mail toimub Hiiumaal taas Tuulekala festival ning selle raames traditsiooniline trollinguvõistlus. Üritus on kõigile tasuta. Vaata päeva ja võistluse kohta lisainfot siit.

Klubi Vops korraldamisel toimub pühapäeval, 1. juunil Pühajärvel spinninguvõistlus Pühajärve perepüük 2025. Registreerimine Pühajärve paadisadamas (Ranna tee 5) kell 8.00, start kell 9.00, püügiaeg kolm tundi. Osavõtumaks 20 eurot võistkonna kohta (võistkonnas peab olema üks kuni 16-aastane laps ja üks täiskasvanu). Autasustatakse parimaid võistkondi. Info ja reeglid: 50 67240 (Aivo Meema).