Mihkel Kangur: miks meil on vaja rohepööret, muutused aineringetes

Aineringete katkemine meie praeguse põlluharimise juures on üheks põhjuseks, miks peame rääkima rohepöördest. Inimtegevuse tagajärjel on mullaviljakus praeguseks hävinud ligikaudu pooltel põllumajanduseks sobivatel aladel, kirjutab Tallinna Ülikooli ökoloogia vanemteadur ja jätkusuutliku arengu dotsent ning Rakvere riigigümnaasiumi õppe- ja arendusjuht Mihkel Kangur.

Esimeses artiklis käsitlesin üldisemalt, kuidas me oleme jõudnud sellesse seisu, et peame rääkima rohepöördest. Näitasin, et tööstusrevolutsioonist saadik on inimkond mõjutanud meie eluks oluliste keskkonnategurite olemust sellisel määral, et meie eluks sobiv ökoloogiline nish on muutunud äärmiselt ahtaks. Oleme ületanud planetaarsed piirid kuue olulise teguri osas üheksast. Järgnevates artiklites püüan selgitada, milliseid piire oleme ületanud. Esimeseks katkenud keskkonnateguriks on lämmastiku ja fosfori aineringed.

See pole päris üheselt selge, miks peavad ained üldse ringlema. See on üks looduse reeglitest, mis tekkis nagu teisedki keemia ja füüsika reeglitest siis kui universumi alguses käis suur pauk. Kui ained ei ringleks pidevalt erinevate vormide vahel, ei saaks ka Maal olla elu.

Kas tahad alati teada, kui Lääne-Virumaa Uudistes sel teemal kirjutatakse? Kasuta Minu Lääne-Virumaa funktsiooni ja vali märksõnad, mida oma personaalses uudiskirjas näha tahad.