Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi on Hiinas pettunud. Olgugi et Peking lubas üht, tegi ta teist: ei jäänud sõjast kõrvale, vaid tarnib Vene sõjamasina jaoks kõike tarvilikku. Ja püüab lasta põhja juuni keskel Šveitsis toimuvat rahukonverentsi.
Kuid tal on põhjust ka natuke rõõmu tunda. Lõpuks ometi lubas USA – ja Saksamaa sabas sörkides niisamuti – relvaabina jagatud rakettidega Venemaa pihta tulistada. Selleks pidi Harkivi rahvas muidugi nädalate viisi pommirahe all kannatama.
Prantslased on seejuures jätkuvalt avatud mõttele saata oma vägesid Ukrainasse, esialgu näiteks instruktoritena. Kuigi sõda on karjuvalt paljastanud Saksamaa olematu juhtrolli – rahandusminister Christian Lindner tahab kaitse-eelarvet juba kokku tõmmata –, on esile tõusnud teisi mõjukaid jõude: Poola, Taani, Soome ja mõistagi Baltimaad.
Neid jõujooni mõjutavad oluliselt sel nädalal alanud Euroopa valimised ja selle järel välja jagatavad volinikuportfellid.
“Globaalne briifing” on Indrek Lepiku uudiskiri, mida saab endale tasuta postkasti tellida siit: www.aripaev.ee/uudiskirjad
Ameeriklaste uus Gaza rahudiil. USA president Joe Biden üllatas reedel teatega, et on pakkunud Iisraelile ja Hamasile välja kokkuleppe relvarahuks ja pantvangide vabastamiseks, mis võiks tuua lõpu kogu sõjale. Esimene etapp peaks toimuma kuue nädala jooksul ja hõlmaks nii Iisraeli vägede taandumist kui ka Iisraelis vangis olevate palestiinlaste vabastamist. USA esitas vastava resolutsiooni ka ÜRO julgeolekunõukogule. Iisraeli valitsus on aga sestsaati tülis – koalitsiooni paremäärmus ähvardab peaminister Benjamin Netanyahut umbusaldada, kui ta plaaniga nõustub.
Trump 34 korda süüdi. Neljapäeval langetas 12 vandemeest otsuse: ekspresident Donald Trump on süüdi kõigis talle esitatud süüdistustes, mis hõlmasid dokumentide võltsimist ja nende abil valimistulemuse mõjutamist. Just sellise süüdistuse prokuratuur esitas, ehkki küsimus oli pealtnäha lihtsam: pornostaarile raha maksmine, et ta ei avalikustaks enne 2016. aasta valimisi tema ja Trumpi afääri. Kuid ka vandemeeste hinnangul viis lihtne diil lõpuks selleni, et avalikkust peteti ja seekaudu mõjutati ka valimistulemust. Kolmes ülejäänud kohtuasjas on suutnud Trumpi meeskond venitada nõnda, et need enne valimisi ei toimu. Vabariiklaste ladvik on selgelt ekspresidendi selja taga, Trump lajatas aga vandemeeste otsuse peale: “Me elame fašistlikus riigis!”
Hiina hoiatab vastumeetmetega. Euroopa Komisjon peaks lähiajal kehtestama Hiina elektriautodele täiendavaid tariife, kuid nüüd hoiatab Peking, et sel sammul on tagajärjed. Hiina ähvardab Euroopa lennundust ja põllumajandust, ehkki kaubandusvolinik Valdis Dombrovskisele saadetud kiri otsib eelkõige lepitust. Hiina on püüdnud USAga süveneva kaubandussõja kõrval hoida suhteid Euroopaga ja Brüsseli-Washingtoni vahele kiilu lüüa.
Euroopa uue sõltuvussuhte ohud. Euroopa gaasiturul hüppasid hinnad järsult, kui Norra teatas ootamatult, et Nyhamna tootmisüksuses on katkestus. Järgmise kuu lepingud Hollandi toormebörsil tõusid detsembrikuu tasemele. Norrast on saanud Euroopa suurim gaasitarnija – norrakate turuosakaal on sama suur kui venelastel oli enne Ukraina täiemahulise sõja algust.
Prantsusmaa Eestiga ühel pulgal. Askeetliku eelarvepoliitika poolest mittetuntud Prantsusmaa jäi ilma oma senisest krediidireitingust AA ja langes tasemele AA-, kus on ka Eesti ja Tšehhi. Reitinguagentuuri S&P hinnangul jätkab Prantsuse riigivõlg suure eelarvedefitsiidi tõttu kasvamist. Defitsiit on kuni president Emmanuel Macroni ametiaja lõpuni ehk 2027. aastani üle 3 protsendi. Peaminister Gabriel Attal lubas reforme, millega kulusid kärbitakse, kuid selle vastu võitleb nii opositsioon kui ka märkimisväärne osa valijaskonnast.
Kas von der Leyenile tekkis konkurent?
Kätte on jõudnud Euroopa valimised, kus 27 liikmesriigi kodanikud annavad mandaadi uuele Euroopa Parlamendile. Aga veelgi enam: liikmesriigid ja poliitparteid panevad tulemuse pealt kokku uue Euroopa Komisjoni, mis hakkab järgmisel viiel aastal ellu viima ambitisoonikaid reforme.
Vähemasti selline on tunnetus valimiste eel, mis tõotavad olla viimaste kümnendite olulisimad. Iga tsükliga on institutsioonid saanud võimu juurde, mis tähendab, et ka otsuste kaal selle võrra kasvab.
Üks suur küsimus on parlamendi paremtiiva kohta. Kui palju teenivad paremradikaalid parlamendi vasaktiiva arvel hääli juurde ning kui ühtsed saavad olema nende tulemuste põhjal parlamendi fraktsioonid? Kas komisjoni kokku panemisel tuleb nendega arvestada?
Ehkki paremradikaalsed ECR ja ID, mis koondavad endas Itaalia peaministri Giorgia Meloni ja Prantsuse opositsioonijuhi Marine Le Peni parteisid, teevad hea tulemuse, ei ole erakondadevaheline koostöö kaugeltki garanteeritud.
Paremas ääres on ula peal ka Ungari võimupartei Fidesz, mis astus välja paremtsentristlikust EPPst enne, kui oleks sealt niikuinii kinga saanud, ning Saksa igavene opositsioon AfD, kes on isegi Le Peni jaoks liiga suured natsid.
Teine küsimus on tippametite jagamine: kas Ursula von der Leyen EPPst jätkab või tõmbavad vasaktsentristid tal vaiba alt? Kas alternatiiv võiks olla Itaalia riigimees Mario Draghi, kes on küll karjääri mõttes keskpankur, aga aitas tehnokraadina kodumaal valitsust koos hoida. Tema selja taga on Emmanuel Macron ja tema partei osa Renew’ fraktsioonist.
Ja kui suur saab olema idaeurooplaste esindatus komisjoni tippametite seas? Kas komisjoni luuakse uus kaitsevoliniku portfell? Kui oluliseks kujuneb järgmise laienemisvoliniku töö?
Küsimusi on palju ja ilmselt selguvad lõplikud vastused alles sügisel, kui komisjon päriselt kokku saab. Ent europarlamendi valimiste tulemused on olemas juba pühapäeva südaööks.
Mida toob alanud nädal?
Modi võtab võidu. India kuulutas teisipäeval välja valimistulemused, mille järgi võtab peaminister Narendra Modi partei küll võidu, ent erinevalt lävepäkuküsitlustest tõotab kokku loetud tulemus olla märksa halvem kui esialgu prognoositi. Osa lävepakuküsitlusi prognoosis tema parteile BJP lausa konstitutsioonilist enamust, kuid praegu, kui hääli kokku loetakse, on tulemus märksa tagasihoidlikum. Viimastel andmetel saavutab BJP parlamendis napi enamuse. Ühtekokku osales valimistel 744 partei nimekirjas 8360 kandidaati. Modi on lubanud jätkata ambitsioonika tööstuspoliitikaga, kuid nõrgem mandaat seab senise tempo kahtluse alla.
Sloveenia tunnustab Palestiinat. Balkani poolsaare läänepoolseima riigi Sloveenia valitsus kiitis heaks plaani tunnustada Palestiinat suveräänse riigina, nüüd peab selle otsuse ratifitseerima ka parlament. Peaminister Robert Golobi sõnul on kahe riigi lahendus ainus tee rahu suunas. Ta rõhutas, et see otsus pole tehtud Iisraeli vastu. Iisraeli välisminister Israel Katz ütles aga, et loodab parlamendis ettepaneku läbikukkumisele, sest vastasel juhul premeeritakse Hamasi naiste vägistamise ja laste pea maharaiumise eest. Peaministriparteil on parlamendis tugev enamus.
Seotud lood
Lääne-Virumaa Uudised korraldab oma lugejate seas europarlamendi valimiste ennustusvõistluse.
Värske “Globaalne briifing”
Kellega otsivad liitu nii euromeelsed kui ka euroskeptikud? Lisaks: Slovakkias summutatakse vaba ajakirjandust, Iisrael on kaotamas diplomaatilist sõda ja kaubandussõda Hiinaga läheb aina kuumemaks, need on selle nädala olulised välisteemad ajakirjanik Indrek Lepiku pilgu läbi.
Värske “Globaalne briifing“!
Vene kaitseministri lahkumise järel võib karta, et väljavahetamisele läheb ka Vene relvajõudude juhataja.
Globaalne briifing
Euroopa luure hoiatab Vene sabotaaži eest. Lisaks: Xi Euroopa-turnee, luhtunud relvarahu, Scholzi visiit, Leedu valimised ja muidugi Eurovisioon, need on Äripäeva ajakirjaniku Indrek Lepiku nädala välisuudiste ülevaate teemad.
23. mail toimub Von Krahli teatrimajas Rakvere Elustiilipäev – avalik sündmus, mis tõstab esile puhkamise kui teadliku eluoskuse ja vaimse tasakaalu osa. Ürituse tänavuseks juhtmõtteks on „Puhkus on jõud!”.
Enimloetud
1
2
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Lääne-Virumaa Uudised esilehele