Lääne-Virumaa Uudiste ajakirjanik Andres Pulver kuulab muusikat ja mõtiskleb sõjast, poliitikast ja headest kavatsustest, millega on teadupoolest sillutatud tee, mis viib otse põrgusse.

- Andres Pulver. Foto: Liis Treimann
Ühel sumedal suveõhtul hakkas auto mälupulgalt kõlama Leonard Coheni kirjutatud laul „Everybody Knows“ USA rokibändi Concrete Blonde esituses. Ma ei ole väga suur kaveritest lugu pidaja, aga kaks neist on tõeliselt head – just see ja lisaks Patti Smithi versioon Prince`i hitist „When Doves Cry“.
Aga see selleks. Leonard Coheni 1988. aastal avalikkuse ette jõudnud tekst oli see, mis mind mõtlema pani. Mõtlema sõjast, poliitikast, poliitikutest, elust.
Laulus öeldakse, et igaüks teab, et sõda on läbi ja igaüks teab, et head kutid kaotasid. Hiljuti käis läbi uudis, et ligi kolmandik ukrainlastest on nõus sõja lõppemiseks territooriume loovutama. Ehk siis sõda oleks läbi heade kuttide kaotusega.
Tegelikult on ajaloos vaid mõni üksik sõda, mis poleks lõppenud „heade“ kaotusega.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tants ja trall jõgedel olevate paisude ümber kestab ja kestab. Kalad näikse meie banaanivabariigis olevat kordades tähtsamad kui inimesed.
Kolmapäeval hakkas levima uudis, et Poola-Ukraina piiril protestivad Poola farmerid avasid Ukraina vilja vedava vaguni luugid ja lasksid viljal maha voolata.
Olgugi et olen emaks viiele lapsele, ei saa ma kunagi pärjatud aasta ema tiitliga, ei riiklikul ega omavalitsuslikul tasandil. Ah et miks? Ma ei kvalifitseeru selleks mitmel põhjusel.
Mul on varem ka häbi olnud eestlaseks olemise pärast, aga mitte kunagi nii valusalt, nagu praegu. Mitte nii, et ma ärkan valust keset ööd ja valan selle mustaga valgele ridadeks. Sõnadeks, mis jäävad küll ekraanile, ent paraku samas ka auruna õhku tõusevad.
Varahaldur ja majandusekspert Peeter Koppel leiab, et praegune majanduskeskkond on suhteliselt kesine, kuid me pole selles lõpuni ise süüdi.