Vabariigi presidendi valimise puhul tuleks täpsustada seadust nii, et kandidaadid oleks varem teada, kuid poliitikud ilmselt ei soovigi selle teemaga sisuliselt tegeleda, kirjutab Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.

- Ka vabariigi president Alar Karis on julgustanud presidendivalimiste teemaga tegelema. Foto: Liis Treimann
Kui kohaliku omavalitsuse volikogud tänavu valitud saavad, tulebki presidendivalimiste aasta. Ja praegu näitavad märgid, et ehkki nii arvamusliidrid kui ka ametisse astuvad või ametist lahkuvad riigipead on tungivalt soovitanud presidendivalimiste korda täpsustada, ootab meid ees samasugune poliitiline tsirkus nagu viimastel kordadel.
Kehtiv seadus on politikaanide unelm, sest poliitilisest kultuurist, mida eeldasid omal ajal põhiseaduse koostajad, on praegusajal harva positiivseid näiteid tuua. See võimaldab poliitikutel viimase minutini käia ringi mingite salapäraste kandidaatide nimekirjadega, lõputult spekuleerida eri nimedega.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Vabariigi president Alar Karis rääkis intervjuus, et riigi kärpimine vajab joonlaua asemel mõistusepärast lähenemist.
Värvikaid seiku meenutavad Aarne Vaik ja Viljar Vissel
Eesti president Alar Karis ütles, et otseselt ei seo teda Lääne-Virumaaga miski, aga siin on inimesi, keda ta võib nimetada omadeks ning paiku, mida talle meeldib külastada.
Presidendikandidaadiks esitatud Alar Karise sõnul ta teist pensionisammast välja ei võtnud, sest ei näe mõtet raha niisama ära kulutada. Investeerimistarkust tuleb tema sõnul veel õppida.
Presidendivalimiste esimeses voorus sai presidendikandidaat Alar Karis täna riigikogus 63 häält, mida on viis häält vähem, kui äravalimiseks minimaalselt vaja.
Varahaldur ja majandusekspert Peeter Koppel leiab, et praegune majanduskeskkond on suhteliselt kesine, kuid me pole selles lõpuni ise süüdi.