Põhja-Eesti Regionaalhaigla hematoloogiakeskuse juhataja Mariken Rossi sõnul väga suures koguses igakuiselt verd kaotada ei ole tavapärane või ohutu, tegu võib olla diagnoosimata veritsushäirega, millega võivad kaasneda rasked tervisemured.

- Põhja-Eesti Regionaalhaigla hematoloogiakeskuse juhataja Mariken Ross. Foto: Kaarel Tigas
Diagnoosimata veritsushäire võib esineda kuni kolmandikul raske menstruaalvere kaotusega naistel, kes seetõttu kannatavad aneemia ning rauavaeguse sümptomite all, kelle elukvaliteet on märkimisväärselt langenud ning võib esineda erinevaid meeleoluhäireid. Veritsushäirega naiste kõige olulisemateks probleemideks on sünnitusjärgne ning operatsiooni- või protseduurijärgne massiivne verejooks, mis võib osutuda eluohtlikuks ning vajada erakorralist vereülekannet.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Viis arsti jagavad infot kõrge suremusega vähivormi kohta
Kuna kopsud ei valuta, siis varajases staadiumis kopsuvähki inimene ise ei tunne, mistõttu avastatakse see kas juhuslikult või juba kaugele arenenuna.
Igal aastal annavad paljud inimesed endale lubadusi hakata tegelema spordiga. Liiga järsud muutused senises elukorralduses võivad aga tervisele hoopis kahju tekitada.
Noortel on seksuaaltervist puudutavatel teemadel võimalik pöörduda nõustamiskeskustesse, kus neile on loodud turvaline keskkond ja probleemidele aitavad lahendust leida oma ala spetsialistid. Noortenõustamine on tasuta mõlemast soost kuni 26-aastastele noortele.
Ketendavad jalad võivad olla märgiks naha- ja küüneseenest. Ebameeldiva probleemi võib külge saada nii duširuumist kui ka jalanõudest ning ravi kestab enamasti mitmeid kuid. Apteeker jagab nõuandeid, kuidas naha- ja küüneseenest vabaneda ning ennetada selle teket.
Varahaldur ja majandusekspert Peeter Koppel leiab, et praegune majanduskeskkond on suhteliselt kesine, kuid me pole selles lõpuni ise süüdi.