Tööinspektsiooni juhi Kaire Saarepi sõnul lõigatakse Eestis tööõnnetusena iga aasta ära umbes seitsesada sõrme, mis annab mõista, kui oluline on, et ettevõtted esitaksid riskianalüüsi.
- Tööinspektsiooni juht Kaire Saarep. Foto: Andras Kralla
"Näppude ja jäsemete lõikamine on hästi tavaline. Mille peale tööandjad ei tule, on see, kui palju võib tööandjale üks õnnetus tegelikult maksma minna. Töötaja pikalt haiguslehel viibime on tööandjale väga kallis," rääkis Saarep.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Õpetlik juhile: milliseid vigu töökeskkonnas vältida
Sotsiaalkindlustusameti endine töötaja võitles endale kohtu kaudu välja ligi 10 000 eurot seoses sellega, et ta põles tööl läbi. Kohtuasjas vaieldud detailid ja saadud õppetunnid peaksid äratama kõikide juhtide ja ettevõtjate tähelepanu.
HKScan tegeleb aktiivselt organisatsioonikultuuri hoidmise ja edendamisega, seda eelkõige läbi rahvusvahelise heaoluprogrammi „Better Togetherˮ, mis on kasutusel kõigis ettevõtte üksustes. Mida programm endast kujutab, milliseid mõõdikuid kasutatakse ja mil viisil ettevõte veel töötajaid tunnustab, räägivad HKScan Estonia Baltikumi personalidirektor Relika Rohtoja ja kommunikatsioonijuht Kerstin Kotkas.
Viimasel neljal aastal on tööõnnetuste arv Lääne-Virumaal olnud langustrendis ning jäänud aastas alla 300.
“Teinekord tõusin hommikul hambad ristis, ma ei tahtnud sinna minna. Ma läksin vägisi,” kirjeldab üksikema Sveta töötamist õmblusvabrikus väikelinnas Türil, kus peale õmblemisega raha teenimise muid valikuid palju ei olnud, et last ära toita. Nii töötas ta aastakümneid kohas, kus valitses pidev töötajate alandamine.
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.