14. august 1896 oli Kuremaa järve äärses Posti talus elaval Lutsu perel pidupäev, sest majja sündis tugev ja terve poisslaps, kes ristimisel sai nimeks Theodor. Eriti rõõmus oli üheksa-aastane Oskar, kes oli väiksena surnud Arnoldi asemel endale uue vennakse saanud.
Enamik meist ei tea vist sellest täna 125 aastat tagasi sündinud mehest suurt midagi, ent ometi pole Theodor Lutsu tähendus Eesti kultuuriloos sugugi väiksem Oskari omast.
Pereema Leena käis isa Hindrikule pidevalt peale, et rentniku elule tuleb ükskord lõpp teha ja talu päriseks osta. Et Palamuse kandis ühtegi vaba talu ei leidunud, ostis isa talukoha Rakke jaama ja Suur-Rakke mägede lähedale. Talu osteti mõisnikult suure võlakoormaga ja pikaajalise järelmaksuga.
Rakkes Miku talus mööduski Theodor Lutsu lapsepõlv. Vend Oskar oli sel ajal juba Tartus apteekriõpilane ja kodus käies tõi ta Theodorile ikka kingitusi kaasa. Just tänu Oskari kingitustele saavutas esimese tuntuse ka Theodor, sest kord tõi vend talle kingituseks grammofoni. Seda Lutsu Theodori imeasja käisid imetlemas talumehed nii lähemalt kui ka kaugemalt.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Autoomanikud jälgivad kõhedusega kalendrit: aeg muudkui tiksub esimese jaanuari poole. Ei, kõhe pole mitte seepärast, et jälle peab uue aasta lubadusi andma, vaid 01.01.2025 jõustub Eestis automaks. Nii mõnigi meist lootis, et see maks jääb tulemata ja pigistas silma kinni iga kord, kui sellise pealkirjaga uudist nägi. Enam pole mõtet.