Reoveeuuring ennustab nakatunute arvu kasvu Põhja-Eestis

Viimase kolme nädala andmed näitavad väga suure koroonaviirusesisaldusega asulate arvu pidevat kasvu. Samal ajal jääb vähese viirusesisaldusega asulaid üha vähemaks. Uuringu juhi, Tartu ülikooli antimikroobsete ainete tehnoloogia professori Tanel Tensoni sõnul ei saa enam öelda, et olukord püsiks stabiilne.

„Kui sel nädalal on kasvanud nakatumine Kesk-Eestis, siis meie andmed näitavad, et järgmisena on tõusu oodata Põhja-Eestis. Harjumaal on koroonaviiruse kogus poole suurem kui Eestis keskmiselt. Olukorra paranemist pole oodata ka Lõuna-Eestis, mille viirusenäit püsib Eesti keskmisest jätkuvalt märksa kõrgem,“ selgitas Tenson.

Reoveeproove kogutakse iga nädala alguses kõigis maakonnakeskustes, üle 10 000 elanikuga linnades ja vastavalt vajadusele ka väiksemates asulates.

Suuremate linnade puhul kajastab proov ööpäeva jooksul puhastit läbinud vee olukorda, andes usaldusväärse pildi asula nakkustasemest. Väiksematest asulatest võetud punktproovid näitavad olukorda proovivõtu hetkel.

Punktproovid on kergemini mõjutatavad, mistõttu tuleks neid vaadelda pigem mitme nädala võrdluses kujunenud trendi hindamiseks kui hetkeolukorrast lõpliku pildi saamiseks.

Uuring on terviseametile abistav tööriist, aidates jälgida puhangudünaamikat ning avastada varjatud koldeid. Uuring annab varajast infot viiruse leviku hindamiseks enne kliiniliste haigusjuhtude tuvastamist. Terviseametit teavitatakse tulemustest regulaarselt.

Proovide kogumisel teeb Tartu ülikool koostööd Eesti Keskkonnauuringute Keskuse ja vee-ettevõtetega, kes käitavad linnade reoveepuhasteid.

Proovide analüüsid tehakse Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi laborites.