Kui meie metsade hunte ohustab kõige rohkem ebasoodus avalik arvamus ning karusid küttimine, siis ilvese suurimaks ohuks on pigem toidubaasi vähenemine, selgub uuest suurkiskjate kaitse ja ohjamise tegevuskavast. Aga loomulikult on küttimine ohuks ka hundi ning ilvese populatsioonile.
Järgmiseks kümneks aastaks kinnitatud kava eesmärk on Eesti ühiskonna toimimine ja arenemine rahumeelselt koos looduslike, tugevate ja ökoloogilist funktsiooni täitvate suurkiskjatega. Seetõttu on kava koostamisel arvestatud nii ökoloogilise, majandusliku kui ka sotsiaalse aspektiga.
Keskkonnaameti peadirektori Rainer Vakra sõnul on nüüd suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskavas määratletud hundi, ilvese ja karu populatsioonide arvukuse minimaalne piirmäär, millest allapoole ei tohi loomade arvukus langeda.
Eesti asurkonna tähtsaimad sihtmõõdikud on jahihooaja eelne ehk eelneval talvel ja kevadel sündinud pesakondade arv ning kevadine, jahihooaja järgne täiskasvanud (sigimisealiste) isendite arv ehk baasasurkonna suurus (ilma noorloomadeta).
Tellimust saab katkestada kuni kaks tööpäeva enne järgmist maksetähtaega
Kas tahad alati teada, kui Lääne-Virumaa Uudistes sel teemal kirjutatakse? Kasuta Minu Lääne-Virumaa funktsiooni ja vali märksõnad, mida oma personaalses uudiskirjas näha tahad.