jahindus

Keskkonnaagentuuri värskest raportist „Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2022“ saab ülevaate ulukiasurkondades aastate jooksul toimunud muutustest ja nende põhjustest. Ühtlasi annavad raporti koostanud spetsialistid hinnangu asurkondade seisundile ning teevad küttimissoovitused 2022/2023 jahihooajaks.

Saabunud kevadel on metsloomad, nende seas suurkiskjad üha enam liikvel. Karude ja huntide rüüstetööde ennetamiseks soovitab keskkonnaamet loomaomanikel ja mesinikel oma vara kiskjatõrjeaedadega kindlustada ning ennetada ka teisi lihtsaid toidu leidmise võimalusi.

Enne selletalvise jahihooaja algust seadis keskkonnaagentuur Lääne-Virumaa jahimeestele nõudeks küttida 300 metssiga, ehkki jahimehed ise avaldasid soovi vaid 186 looma küttimiseks. Õnneks olid ilmaolud soodsad ning ette seatud plaan saadi kuhjaga täis.

Kui meie metsade hunte ohustab kõige rohkem ebasoodus avalik arvamus ning karusid küttimine, siis ilvese suurimaks ohuks on pigem toidubaasi vähenemine, selgub uuest suurkiskjate kaitse ja ohjamise tegevuskavast. Aga loomulikult on küttimine ohuks ka hundi ning ilvese populatsioonile.

Jahirahu meie metsadesse ja niitudele kuulutatakse välja täna õhtul kell 19 Ida-Virumaal Mäetaguse mõisas.

Põllumajandus- ja toiduameti peadirektor Urmas Kirtsi ja Eesti Jahimeeste Seltsi president Margus Puust pöördusid ühise sõnumiga jahimeeste poole.

Keskkonnaagentuuri raport ulukiasurkondadest ja küttimissoovitustest näitab, et enamuse ulukite asurkonnad on elujõulised. Kesine on vaid ilveste arvukus, samuti on murettekitav metssigade ja veelindude olukord.

Teedele on paigaldatud maanteepostide külge helkurid. Need on loomade jaoks justkui valgusfoorid. Lääne-Virumaal on selliseid reflektoreid 312.