Suurkiskjate arvukus on viimase kümnendi rekordtasemel
Keskkonnaagentuur avaldas värske raporti, milles antakse ülevaade ulukiasurkondade seisundist ja küttimissoovitused uueks jahihooajaks.
Koostatud soovitused on sisendiks maakondlikele jahindusnõukogudele sõraliste küttimismahtude ja -struktuuri otsustamisel ning keskkonnaametile suurkiskjate küttimiskvootide määramiseks.
Seotud lood
Eelnevate aastatega võrreldes suurenes Eestis kütitud punahirvede, metssigade, huntide, mäkrade ja kormoranide arv. Senisest vähem kütiti aga metskitsi, põtru, rebaseid ja kopraid. Kokku kütiti möödunud hooajal 66 674 jahiulukit, mis on üle 7 600 isendi võrra vähem kui eelneval jahihooajal.
Karu looduses kohtamine ei ole enam sugugi tavatu ning viimasel ajal on üha rohkem inimesi sattunud silmitsi ka ilvesega.
Kokku kütiti Eestis möödunud hooajal 74 285 jahiulukit, mida on ligi 9000 isendi võrra vähem, kui eelneval jahihooajal. Nii Eestis kui ka Lääne-Virumaal oli enimkütitud ulukiks ikka metskits.
Keskkonnaagentuuri raport ulukiasurkondadest ja küttimissoovitustest näitab, et enamuse ulukite asurkonnad on elujõulised. Kesine on vaid ilveste arvukus, samuti on murettekitav metssigade ja veelindude olukord.
Autoomanikud jälgivad kõhedusega kalendrit: aeg muudkui tiksub esimese jaanuari poole. Ei, kõhe pole mitte seepärast, et jälle peab uue aasta lubadusi andma, vaid 01.01.2025 jõustub Eestis automaks. Nii mõnigi meist lootis, et see maks jääb tulemata ja pigistas silma kinni iga kord, kui sellise pealkirjaga uudist nägi. Enam pole mõtet.
Enimloetud
2
5
Savisaar: valda ootab kohtus kindel kaotus
Viimased uudised
Hetkel kuum
Savisaar: valda ootab kohtus kindel kaotus
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Lääne-Virumaa Uudised esilehele