Kahjude vältimise eesmärgil lubatakse taas hanelistele jahti pidada
Keskkonnaameti 19. märtsi korraldusega tohivad jahimehed pidada jahti suur-laukhanele, valgepõsk-laglele ja kanada laglele Harjumaal, Lääne-Virumaal, Ida-Virumaal, Jõgevamaal ja Tartumaal.
Kokku on lubatud ajaperioodil küttida 500 suur-laukhane ja 500 valgepõsk-lagle, kanada laglesid võib küttida piiramatult. Ühelt põllumassiivilt on lubatud küttida ööpäevas kuni 5 isendit. Kütitud linde ei tohi põllule jätta. Küttida võib ainult parves (vähemalt 10 lindu) olevaid hanelisi.
Põllumeestel on põhjust rõõmustada, sest üle kolme aasta on taas lubatud haneliste kevadine heidutusjaht. Keegi ei tea aga, kui kaua tegelikult jahti pidada saab.
Põllumees Olav Kreen tervitab keskkonnaagentuuri raportis „Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2022“ välja toodud seisukohti haneliste arvukuse ohjeldamiseks ja loodab, et otsustajad võtavad raportisse kirja pandud soovitusi kuulda.
Maarahvas pole rahul piirangute kehtestamise tavadega. Maarahva hinnangul kehtestatakse piiranguid nendega konsulteerimata ja tihtilugu jäävad läbirääkimised vaid näiliseks.
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.