Põllumajandus

Detsembris avaldati maaeluministeeriumi ja statistikaameti koostöös valminud esialgne hinnang põllumajanduse 2022. aasta majandustulemuste kohta. Kas toidu kõrge hind ka põllumehe taskut täidab? On see edulugu, mis kõigile kasulik?

Täna, 8. detsembril toimus Rakveres Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja teraviljafoorum, mis tõi kokku valdkonna põllumehed.

Enamikul põllumeestel oli tänavune aasta edukas, kuna saagikus ületas keskmist, müügihinnad nii teravilja kui ka piimahinna vaatest kasvasid jõudsalt ja eelmisel perioodil soetatud odavate sisendite tõttu kasvas kasumlikkus.

Hispaanias diagnoositi üle pika aja lammaste ja kitsede rõuged. Kokku on tuvastatud 17 haiguspuhangut, haigestunud loomad hukatakse. Haigus võib jõuda Eestisse, kui ei olda piisavalt tähelepanelikud.

Hinnad on mitmekordistunud, kevadeks võib tekkida väetise puudujääk ning sektori töötajad ootavad palgatõusu – väljakutsete nimekiri põllumajanduses on pikk.

Maa korralise hindamise tulemusi ei kasutata ainult maamaksu arvutamisel, vaid nendest sõltuvad ka maaomanikele makstavad tehnovõrkude talumistasud, mis kerkivad alates 2024. aastast märkimisväärselt.

Ebakindlus Euroopa ja maailma toidutootmises on põllumajandajad pannud otsima lahendusi, mis aitaksid kohalikul toidutootmisel ellu jääda. Üks lahendus on kasutada nutikalt viise, mida pakub ümbritsev keskkond.

Viimastel aastatel oleme pidanud rinda pistma nii koroonapiirangute kui ka elukalliduse tõusuga, mis on mõjutatud suuresti sõjaolukorrast maailmas. See on pannud meid ümber hindama seniseid tegevusi ja väärtusi.

Tubli rehkendusoskus peaks aitama põllumeestel järgmise aasta plaane tehes ellu jääda. Samas võrrand, mida lahendada, sisaldab liiga palju muutujaid, kohati ka tundmatuid, ütleb Avispea küla Uuetoa talu peremees ja põllumeeste ühistu KEVILI nõukogu liige Jaak Läänemets.

Muuga PM loomakasvatusjuht Siim Siiman ütles, et farmides, kus tahetakse oma tootmist edasi arendada ja tänapäevastada, neis pole see ilma digilahendusteta enam võimalik. „Täna ei arva ilmselt enam ükski põllumees, et vanade võtetega saaks edasi toimetada,“ usub Siiman.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu liige, Avispea põllumees Jaak Läänemets leiab, et Eesti on kliimaprobleemide lahendamise tasemel üks pisike küla ning vaid ühes riigis asjaga tegeldes kuigi kaugele ei jõua.

Süsinikukrediitide turg on uus ja arenev ning pakub põllumeestele võimaluse lisateenistuseks.

Eesti Rukki Seltsil on traditsiooniks tunnustada parimat rukkikasvatajat, kes kas teos või sõnas rukkikasvatust propageerib. Tänavu pälvis selle tunnustuse aktsiaselts Tartu Mill juht Uuno Lausing, kes on ka Rakvere Vaala kaubanduskeskuse üks omanik.

Nõo Lihatööstuse nõukogu esimehe Simmo Kruustüki hinnangul on energia ja tooraine meeletu hinnatõus tekitanud olukorra, kus järgmisel aastal võib olla lihatoodete valik poodides märksa väiksem ning ilmselt ei ole ka mitmed kohalikud tootjad võimelised senisel moel jätkama.

Kuigi rukkikuningas Hans Kruusamägi räägib naerulsui, et keskpäraste saakide tõttu pole vaja müümisega väga palju vaeva näha, on mees tegelikult morn.

Kartulipealinna meer ehk Simuna kandi tuntud kartulikasvataja Gustav Põldmaa nentis, et põuase suve tagajärjel on kartuli kasv olnud aeglane ning mugulatel on veel koor lahti.

Digikanade kõrvale on sellest aastast tekkinud ka digilehmad ja -vasikad. Kui majandusolukord muutub keeruliseks, tuleb olla loov, ütles Andre Juustufarmi perenaine Erika Pääbus.