Pühapäeval kella 11-17 avavad oma uksed Põhja-Eesti triiphooned, aiad ja verandad, et pakkuda külastajatele kogemust õue laiendatud eluruumist, toidukasvatusest ja kohaliku toidu nautimisest.

- Aru mõisa pererahvas Käärt Aru (paremal) ja Katrin Kull külalisi vastu võtmas. Foto: Tarmo Haud
Põhja-Eesti toidupärimuse kohaselt on meie piirkonna pärliks olnud suveköögid ja triiphooned. Suvise toiduvalmistamise kohana on eestlased sajandeid kasutanud suvekööke. Pikemalt säilisid need Läänemaal ja Põhja-Harjumaal, olles kasutusel veel 1920-30ndatel.
19. sajandil hakati seoses aianduse osatähtsuse tõusuga rajama mõisate juurde kasvuhooneid, vanema nimetusega triiphooneid (sks. k. Treibhaus). Lisaks eksootilisemate taimede kasvatamisele nauditi seal ka talviseid kohvijoomisi. Mõisate kõrval olevad triiphooned on Põhja-Eestile eriomased.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kakuvälja käsitöötalus külaliste registreerimiseks lauale asetatud klaaskauss, kuhu iga tulija sai kõrval olevast kannust võetud nööbi poetada, oli visa täituma.
Sel suvehooajal sai Kunda kandi talude toodangut osta üritustel ja laatadel, sest Ranna-Viru Seltsi koondunud neli kohalikku perekonda otsustasid katsetada, kas Kunda kandis oleks mõttekas pidada talupoodi.
Tänane kõrvitsapäev tõi Maretaru-Uuetoa taluhoovi mõnikümmend külastajat. Autasustati suurima kõrvitsalise kasvatajaid ning tehti heategevust Elistvere loomapargile.
Kui Palmse mõisa aiandi töötaja Lea Eesalu laupäeva hommikul tööle läks, nägi ta juba siis, et palmimajas kasvav suureõieline kuukaktus ehk öökuninganna avab õhtul neli õit. Minnes õhtul uksi sulgema üllatus ta, sest taim avas koguni seitse õit.
Kuula ka podcasti haridusest ja tööturust
Haridus on pikaajaline ja strateegiline investeering, millel on märkimisväärne mõju ühiskonna arengule, ettevõtluskeskkonnale ja inimeste elukvaliteedile.„Haridus ei ole kõikvõimas, kuid see on üks valdkondadest, kus saab inimesi kõige paremini aidata," ütleb Heldur Meerits, selgitades oma pühendumust haridusprojektidesse.